Ühinguõigus 1. Ühinguõigus - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat, peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine , ümberkorraldamine, sise-ja välissuhted , esindus ja vastustus. Ühingud - korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud. 2. 1)Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) (§ 31, § 48); 2) äriseadustik (ÄS) reguleerib äriühingutega seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja kohta. 3) tulundusühistuseadus (TulS), mis reguleerib tulundusühistu
1) TK promotsioonielementide ühtlustamine ja õige suhtestamine reklaam promotsioon e müügiedendus otsemüük PR üritusturundus 2) TK mittepromotsioonielementidest ühesuguse sõnumi edastamine toode disain 4 pakend hind müügikoht · Integreeritud koostöö 8.6 Reklaamifirma korporatiivse brändi kujundamine (reklaamikampaania, infomaterjalide kujundus, toote välimus) PR-firma kommunikatsioon (meediasuhtlus, üritused, uuringud, auditid, fookusgruppide planeerimine, kaubamärgi strat planeerimine) Meediaagentuur reklaamikampaania kanalite ja tähtaegade planeerimine (vastavalt spetsiifikale, levikule, sihtgruppile) Keskmes turundaja ideede, meetodite sünergia, info · Promotsioon 8.7.2
Moholy-Nagy ja Schlemmer. Avati saksamaal 1919. ja suleti natside poolt 1933. aastal. Moholy-Nagy lõi Chicagos Uue Bauhausi. Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Paul Klee oli Bauhausi(alates 1925. aastast, avaldas Pedagoogilise sketsiraamatu ja esitles oma teost Pariisis sürrealistide näitusel) pühendunud õpetaja ning andeks poeet ja muusik. Tema äeldud on ka lause: ,,Mida hirmuäratavamaks muutub maailm... seda abstraktsemaks muutub kunst; muredeta maailm loob realistliku kunsti." Paul Klee ,,Kuldkalake" 1925-1926, 50 x 69 cm, õli akvarell, Hamburg: Kunsthalle.
Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk. Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu). Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas. 4)heaoluriigi 2 tunnust: a)heaoluriigil on astmeline maksusüsteem. B) 40-50% riigituludest peab minema sotsiaalsfääri 5) Kas oleksid nõus konservatiiv-korporatiivse heaoluühiskonna põhiteeside rakendamisega eestis? ei ole nõus: Nende üheks põhimõtteks on tööpanusega arvestamine, see soosib kõrge kvalifikatsiooni ning tööstaaziga töötajaid, eestis on vananenud ühiskond ning enamus on põhi või keskharidusega ( 5. Eesti kuulub sotsiaal-demokraatliku heaoluühiskonna mudelisse ) 6) Kas eesti on heaolu riik a)Jah, vaesuse leevendamiseks korraldatakse heategevusi üritusi ja akte, nt. jagatakse tasuta toidupakke
elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine Bangkoki harta 11. augustil 2005 võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö
Üllatajaks oli ka see, kui palju on olemas erinevaid ärimudeleid (vähemtuntud nt. De Facto tööstusharu standardmudel). Toodi välja SWOT-i ja SFAS-i põhimõtted, strateegiliste võimaluste loomine läbi TOWS-i, konkurentsivõimelususe põhialused. Õppisin juurde SO, ST, WO, WT strateegiate kohta. Huvitavad olid erinevad konkurendi ründamistaktikad (nt. Guerilla warfare) ja kaitsetaktikad. Raamat kirjeldas kolme korporatiivse strateegia aspekti, kuidas rakendada strateegiaid ja erinevate kasvude mõisteid. Sain teadmise, et kolm strateegiat on kasvu-, stabiilsuse- ja kärpimisstrateegia. Tutvusin esmakordselt portfoolioanalüüsiga. Määratleti erinevaid funktsionaalseid strateegiaid mida saab kasutada organisatsioonis, käsitleti tegevusi ja funktsioone mida kasutatakse kasu saamiseks või konkurentsieelise tugevdamiseks. Ohtlike strateegiate tuvastamine
3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu - riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938 - 1935. aastast üks partei – Isamaaliit - K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes - keelati poliitilised meeleavaldused (Päts pidevalt pikendas kaitseolukorda)
Küsimus 19 Brändi strateegiad on: a. vertikaalsed brändistrateegiad, individuaalsed brändistrateegiad, geograafilised brändistrateegiad b. vertikaalsed brändistrateegiad, hinnakesksed brändistrateegiad, geograafilised brändistrateegiad c. geograafilised brändistrateegiad, hinnakesksed brändistrateegiad, konkurentsikesksed brändistrateegiad d. vertikaalsed brändistrateegiad, tarbijakesksed brändistrateegiad, individuaalsed brändistrateegiad Küsimus 20 Korporatiivse identiteedi nelja etapi õige järjekord on: a. uuringud ja soovitused, uue identiteedi elluviimine ja eksponeerimine, identiteedi loomine, detailide arendamine b. uuringud ja soovitused, uue identiteedi loomine, detailide arendamine, uue identiteedi elluviimine ja eksponeerimine c. uue identiteedi elluviimine ja eksponeerimine, detailide arendamine, identiteedi loomine, uuringud ja soovitused d
hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid; ) KORPORATISMI ISELOOMUSTAB ÜLALT ALLA KULGEV POLIITILINE ALGATUS . (NÖ ÜLEMUSEL ON ALATI ÕIGUS) kORPORATIIVSE SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEKS OLI ÜLETADA TÖÖ JA KAPITALISMI VAHELINE KONFLIKT
Diktatuuri lplik väljakujunemine 1926-1929 Kehtestati erakorralised seadused, suleti opositsioonilised ajalehed, keelati kik parteid v.a. fashistlik, reziimi vastastel keelati riigist lahkuda, loodi poliitiline politsei - Ovra. 1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927.aastal anti välja "Töö harta": kehtestati majanduse korporatiivse juhtimise süsteem - riik juhtis tootmist korporatsioonide kaudu, tööandjad kui töövtjad pidid koonduma kutsekodades-se. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövtjad kuulusid sinna fashistlike ametiühin-gute kaudu. Kohustuslik oli olla ametiühingus. Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitöö-ga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord. Kandidaate
ees. Diktatuuri lplik väljakujunemine 1926-1929 Kehtestati erakorralised seadused, suleti opositsioonilised ajalehed, keelati kik parteid v.a. fashistlik, reziimi vastastel keelati riigist lahkuda, loodi poliitiline politsei - Ovra. 1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927.aastal anti välja "Töö harta": kehtestati majanduse korporatiivse juhtimise süsteem - riik juhtis tootmist korporatsioonide kaudu, tööandjad kui töövtjad pidid koonduma kutsekodades-se. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövtjad kuulusid sinna fashistlike ametiühin-gute kaudu. Kohustuslik oli olla ametiühingus. Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitööga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord.
Lisaks meisterlikule kokakunstile saab nädalavahetuste õhtutel nautida ka elavat muusikat Brasserie&Restoran Teletorn on Põhja-Euroopa kõrgeimal asuv restoran! 2012 juunis kutsus Tallinna Teletorn kõiki üles pakkuma nime Martin Pedaniku loodud Teletorni maskotile, kelleks on roheline suurte silmadega sõbralik tulnukas. Võidunimi valiti välja 1. septembril Teletorni kollektiivi poolt,maskoti nimeks sai Eti. Uue logo kujundas SA Tallinna Teletorni korraldatud korporatiivse identiteedi konkursi võitnud Velvet OÜ.06.sept.2010a. Teletorni logos püüti Siimari sõnul ühendada kõik teletorni iseloomustavad märksõnad – vabadus, kommunikatsioon, tänapäevasus ning kõrgustesse tõusmine. Siimari selgituse kohaselt on torni kujutis logol graafiliselt äratuntav, kuid ei esine eraldiseisva detailina, vaid moodustab terviku seda ümbritseva levialast inspireeritud mustriga.
- majandusraskused. Itaalia. Üldine kaos ja rahulolematus, mida kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astusid fasistid Benito Mussolini juhtimisel. Tähtsaim on riigi ja rahvuse heaolu ja Itaalia antiikse Itaalia võimsuse taastamine. Vastanduti teravalt klassivõitluse ideele. 1922. a. sai Mussolini peaministriks. Sellega kaasnes Mussolini piiramatu võim, aktiivne propaganda, majanduse kontroll korporatiivse süsteemi kaudu, salapolitsei tegevus. Välispoliitiliselt oli Itaalia agressiivne. Esimene sihtmärk oli Etioopia (1935. a.). Saksamaa. NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Hitleri juhtimisel püüdis 1923. a. Saksamaal võimu haarata. Majanduskriisi ajal astusid natsid kommunistide vastu välja ja nende populaarsus tõusis. 1932. a. võitsid nad valimistel, 1933. a. sai Hitler Saksamaa kantsleriks. Hitleri võimuletulek: - ühe partei süsteem.
Olemasoleva strateegia hindamine Org väli- ja sisekeskkonna analüüs Võimaluste ja ohtude määratlus Uue missiooni, eesmärgi def Tugevuste, nõrkuste analüüs Strat elluviimine eri tasanditel Porteri äriharusisene konkurentsijõudude mudel Strateegia 3 tasandit o Erinemine o Hinnajuhtimine o Fokuseerimine Korporatiivse tasandi strateegiad o On suunatud kas kasvule, stabiilsusele või taandumisele. Porteri äritasandi strateegiad Funktsionaalsed strateegiad o Kavandatud allüksuste tasandil, nt tootmine, turundus ja finantsid. Aitavad uute toodete/teenuste arendamisel Eesmärk on saavutada osakondade eesmärgid ja sihid Konkurentsieeliseks peab funkts strat toetama ettevõtte
tunnustatud kõlbeluse põhimõtted. Normaali vormid mõjutavad inimeste käitumist. Omapäraseks on aga see,et inimese käitumist hinnatakse alati teatud eetiliste kategooriate kaudu. Hinnatakse kas käitumine on aus või ebaaus. Normaalivormid on tavaliselt kirjapanemata. 2 suurt ül:reguleerida inimeste käitumist ja olla aluseks kõikidele teistele sotsiaalsetele vormidele. Korporatiivsed normid-käitumise reeglid, mis on kehtestatud mingi korporatiivse asutuse poolt. Tava-harjumustele põhinev käitumisreegel. Tava nõudeid täidetakse alati kõigi poolt. Võib kujuneda, et seadus reguleerib suhteid ühtemoodi, kuid elu toimub tava järgi. Religioossed normid-usu organisatsioonide poolt kehtestatud reeglid,mida järgivad selle organisatsiooni liikmed. Välisekultuuri e. viisakus e. kombestikunormid: omapäraks see,et tavaliselt reguleerib indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud ning aegade jooksul on
seadusevastaseid tegusid, altkäemaksude andmist, valesid väärtuse määramisi ja maksude vältimist. Kuriteod sooritatakse pigem ettevõtte kui isikliku kasu eesmärgil. Organisatsiooniline kuritegevus. Nagu oleme juba märkinud, erinevad organisatsioonilised kuriteod valgekraelistest kahes tähtsas küsimuses. Esiteks ei soorita neid isikliku kasu saamise eesmärgil, vaid ametniku või korporatiivse otsuse tegija rollis. Teiseks saab organisatsiooniliste kuritegude eest karistada nii avaliku kui ka eraõiguse raames, sellega väljuvad nad avaliku õiguse raamidest, mis muidu on ainus legaalne sanktsioon tavaliste kurjategijate vastu (Schwartz ja Ellison, 1982). Kohut, tingimisi 6 karistust ja vangistust, mida kasutatakse kontrolliks valgekraeliste ja tänavakurjategijate üle, ei saa rakendada korporatsioonide või ärifirmade suhtes.
Presindentaalsed Inimkesksed riigid, Inimene -> Ühiskond -> Riik Suhte inimene -> Riik põhilised konstitueeritud vormid on: Kodakondsus Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist. Valmisõiguse kaudu (parlament, riigipea valik, kohaliku omavalitsuse esinduskogu Rahvahääletus ja küsitlus ja rahva algatus. Korporatiivse tegevuse õiguse ja vabaduse kaudu (erakonnas, poliitilises liikumises osalemine) Koolikohustus Eesti riigiõiguslik areng 1917-1992 Eelkkonstitutsioonideks loetakse: Maanõukogu 15(28nov) 1917 otsust kõrgeimast võimsust 24 veebr 1918 kuulutatud manifest kõigile Eestimaa Rahvastele (nn iseseisvusmanifest) Asutava kogu poolt 4 juunil 1919 vastuvõetud Eesti Vabariigivalitsemise ajutne kord. Pädevus: 1)ÜL ( fuksioonid) 2) Vastutus 3)kohustused 4)Õigused
2 Põhikriitika neomarksistide suhtes: superstruktuuri autonoomia idee jätab tähelepanuta kultuurisektori allaneelamise suurte tööstusettevõtete poolt ning selle allutamise äriloogikale. > tähtsal kohal majandusprotsessid. Golding ja Murdoch (1995) peavad poliitökonoomia keskmeks nelja ajalooprotsessi: 1. meedia kasv; 2. korporatiivse haarde kasv; 3. kaubastumine; 4. riigi sekkumise muutumine. Autorid leiavad, et kõik meediumid on läbinud sarnased majandustsüklid: esmalt hakkavad laienema väikeettevõtted, sageli ka üksikisikule toetuv tootmine. Levi ja müük eristuvad ning muutuvad ärilisteks, võetakse üle uued tehnoloogilised lahendused, tootmine muutub tööstuslikuks, tarbimine muutub massitarbimiseks ning ebaisikustub. meedia kasvav tehnoloogiline keerustumine eeldab ka suuremaid finantse: väljaspoolt
prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose 4. Finantsressursside kontroll- seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha ja et maksud laekuksid õigeaegselt. Juhtimistasandite jargi: Strateegiline kontroll- selgitab, kui tulemuslikud on organisatiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. Viivad läbi tippjuhid. Taktikaline kontroll- keskendutakse kkonkreetse üksuse tegevusele(käive, omahind, kasum). Teostavad keskastmejuhid. Operatiivne kontroll- keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogustele, teenindus- ja tootmisprotsessile. Teostavad esmatasandijuhid. 23. Selgitage kontrolli labiviimise etappe.
teadliku valiku tegemisel; Valikuvabadus ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid; Õigus olla kuuldud - võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Tarbijate aktivismi lained 1. Koostöövõrgustiku liikumine väidab, et tarbijatel peab olema kontroll tootmise üle. 2. Tarbijateadlikkuse liikumine väidab, et toodete teaduslik testimine annab nende kohta parimat teavet. 3. Naderism soovitab, et tarbijad peavad võitlema korporatiivse ahnuse vastu 4. Uue alternatiivse ning poliitilise aktivismi laine sooviks on tarbimine täielikult ümber korraldada ja uuesti defineerida, lähtudes eetilisematest ning ökoloogilisematest põhimõtetest. Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada.
1938. aasta põhiseaduse ebademokraatlikud jooned ilmnesid veel mitmes teises küsimuses. Nii oli kaotatud rahvaalgatuse õigus. Ette oli nähtud võimalus kehtestada ka rahu ajal kogu riigis kaitseseisukord ning sellega piirata rahva demokraatlikke õigusi ning laiendada veelgi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja volitusi. Oluliseks erinevuseks teise ja kolmanda põhiseaduse vahel oli see, et 1938. aasta põhiseadus kehtestas avalikult korporatiivse riigi. Lisaks kohalikele ja kultuuriomavalitsustele loodi juurde 10 kolmas omavalitsuste liik -- kutsealased omavalitsused ehk Kojad. Kodadele kuulus õigus anda välja kohustuslikke korraldusi ja võtta Kodade liikmetelt makse. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid
Juhtidel tuleb arendada näiteks oskust kuulata, elada sisse õpetaja, nõustaja, treeneri rolli. Harjumuspärasel käsutamisel puudub õpiväärtus. · Usalduse puudumine. Traditsiooniliselt jaga-ja-valitse ning piitsa-ja-prääniku stiilis juhtidel ei ole sugugi kerge hakata inimesi usaldama. · Ühise kogemuse alahindamine. Juhid väärtustavad isiklikku, individuaalset kogemust ega näe kollektiivse, korporatiivse kogemuse tähtsust. Kui kollektiivset kogemust ei väärtustata, siis seda ka ei mõtestata ühiselt ning organisatsioon ei õpi sellest midagi. Õppiv organisatsioon 3. ORGANISATSIOONI MUUTMINE ÕPPIVAKS ORGANISATSIOONIKS Õppiva organisatsiooni loomise puhul on määravaks sammuks individuaalse õppimise muutmine organisatsiooniliseks.
rahval. Sellises riigis ei ole töökohustust. Inimese vabadus. Tagatud inimõigused. Tagatud isiksuse vaba eneseteostus. Ülimuslik on põhiseadus ja seadus. Suhte inimene- riik põhiline vorm on: kodakondsus maksud( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943) 2) totalitaarselt Totaritaarses riigis sekkutakse räigelt tavainimese ellu. Püütakse suunata suunata nende vaateid ja tõekpidamisi. Riigi tunnused :
finantsressursside kontroll (rahavoogude juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha). Juhtimistasandite järgi: operatsiooniline (esmatasandijuhid, ressursside toodeteks ja teenusteks muutmise viisi kontroll-kvaliteet), taktikaline (keskastmejuhid, allüksuse töö või toode- müügikäive, omahind, kasum) ja strateegiline kontroll (tippjuhid, püüab kindlaks teha kui tulemuslikud on organisatsiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda oma eesmärkidele). Operatsioonilise kontrolli liigid: eelnev, paralleel ja järelkontrol 1. Mis on Täideviimine? Täideviimine on tegutsemine eesmärkide saavutamiseks. Täideviimine on süstemaatiline tegutsemine eesmärkide saavutamiseks. Suurepärane täideviimine on KÕIGE oluliste eesmärkide saavutamine. 2. Mis on JURAN-i trioloogia? 1) Selgita välja klientide vajadused, et saaksid neid rahuldada.
• organisatsioonikultuur. 23. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle • omahinna minimiseerimiseks. 24. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 25. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine –otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 26
Kaasatöötav või vastutöötav Kindel või ebakindel 10 Organisatsiooni imago 6.4.1 Korporatiivne identiteet - visuaalsete märguannete summa, mille põhjal avalikkus eristab ühte organisatsiooni teistest. Tähtsaim sümbol on logo. Lisaks sildid, märgid ehitiste sees ja väljas; tooted; ehitiste arhitektuur; sisekujundus; transpordivahendid; pakendid; vormirõivad. Korporatiivse identiteedi osad on ka organisatsiooni käitumine, moraal, väärtused ning suhtlemisstiil jne. Visuaalne identiteet - osa korporatiivsest identiteedist. Firma teadvustamiseks tuleb võtta aktiivselt kasutusse tema märk, nimi ja muud sümbolelemendid ning viia need pidevalt tarbija ja avalikkuse teadvusesse. Audioidentiteet - mõjutab sihtgruppe raadioreklaamide, tunnusmuusika, firma ruumides
"Mosley oli võitleja, kes tõmbas ligi teisi võitlejaid: kui ta poleks seda suutnud, poleks ta end fasistiks nimetanud. See ei tähenda, et ta otsis tulekoldeid. See ei tähenda, et see polnud tema eesmärk number üks. See tugevdas tema põlgust Vanade Olijate ja nende argpüksliku psühholoogia vastu. Võitleja ja sõdur võttis kasutusele jõu." (Skidelsky, 1975, 358) 1932. aasta jaanuaris külastas Mosley Itaaliat, et lähemalt tutvuda fasistliku ideoloogia ja korporatiivse riigisüsteemiga. Ta oli vaimustatud Itaalia tüüpi fasismist, eriti selle modernsusest ja dünaamilisusest (Stevenson & Cook 1994, 222). Sama aasta sügisel otsustas ta Uue Partei laiali saata ja rajada oma fasistliku liikumise: British Union of Fascists (B.U.F.). Loodud organisatsioon oli tugevalt antikommunistlik ja võitles majandusliku uuestisünni eest, mille eelduseks olnuks valitsusepoolne rahastamine ja korporatism. Seni B.U.F
• vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? : Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi jaotatakse 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. Tegevuste kontrolli saab liigitada: • Eelnev kontroll - eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid. Võivad olla ka
33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? See on vajalik: 1) kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 2) vigade kuhjumise vältimiseks 3) kontrolli omamiseks keeruka org üle: 4) omahinna minimeerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. Juhtimistasandite järgi liigid: 1. Strateegiline kontroll- tippjuhid teostavad, selgitab kui tulemuslikud on org funk tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll- keskastmejuhid, konkreetse üksuse tegevus 3. Operatiivne kontroll- esmatasandijuhid, teenuse kvaliteet ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 35. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. Liigid: 1. Füüsiliste vahendite kontroll inventari kontrollimine, laoseis ja kvaliteedikontroll; 2
a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud töösuhetega. See on kasutusel kahekordistamisel suureneb väljund üle kahe sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab välja rida seda iseloomustavaid näitajaid, näiteks Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja korra
aastal kuulutati välja erakorraline seisukord, mille kohaselt sai Mussolini välja kuulutada dekreete e. seadlusi. Nendeks olid: 1. Opositsiooni parteid keelustati 2. Omavalitsused kaotati 3. Salapolitsei muudeti OVRAks ja loodi ka Erakordne Riigikaitse Tribunal 4. Kõik streigid keelustati 5. Loodi Korporatsioonide Ministeerium 6. Mussolini hakkas korraldama majandusarengut ja hakkas tegutsema rahva hüvanguks 7. Piirid suleti Kolmas periood (1928-1935) Korporatiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimateti ka konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmis Mussolini Lateraani leppe paavstiga, mille tulemusena loodi Vatikani riik. Mussolini sai tänu sellel leppele väga rsuure rahva toetuse. Majanduse arendamiseks ja klassivõitluse vältimiseks loodi korporatsioonid ehk loodi elualade kaupa susteeme, kus savutati kõik kokkulepped. 1934. aastal tekkisid tööandjate ja võtjate segakorporatsioonid. Sellega kaasnesid väga paljud asjad:
infovahetuse regulaarsus ja kord. Samas on iga gruppi kuuluva ettevõtte ärikultuur, juhtimine ja motivatsioonisüsteemid endised ning oma sõltumatu mina jätkuvalt olemas. Kliente teenindades tegutseme sõltumatute ettevõtetena, mõnikord isegi konkureerides omavahel." (Ibid.) KOKKUVÕTE Töö eesmärgks oli anda ülevaade Jaapani populaarsest keiretsu nimelisest suuri ettevõtteid koondavast ettevõtlusvormist. Töö esimeses peatükis anti ülevaade Jaapani korporatiivse majanduse tekkest, keiretsudele eelnenud zaibatsudest olemusest ning nende Teise maailmasõja järgselt toimunud languse põhjustest. Teises peatükis tutvustati keiretsude olemust, anti ülevaade põhilisest eksisteerivatest keiretsude liikidest ning selgitati ära horisontaalsete ja vertikaalsete keiretsude põhiline erinevus. Lisaks toodi erinevaid näiteid Jaapanis eksisteerivatest keiretsudest ning tutvustati keiretsu süsteemi mõju Jaapani majandusele.
saadikud parlamenti veel Fašistliku Suurnõukogu nimekirja järgi. Nii kujuneski tüüpiline korporatiivne riik. Mussolini ise kirjutas: „Fašism mõistab riiki kui absoluuti, millega võrreldes kõik üksikisikud või isikuterühmad on relatiivsed, arvestatavad üksnes nende suhetes riigiga.“ Selle riigi kodaniku kohta ütles ta: „Fašistliku riigi kodanik ei ole enam isekas indiviid, kellel on antisotsiaalne õigus mässu tõsta ühiskonna seaduste vastu. Fašistlik riik oma korporatiivse korraga paneb inimese ühes tema võimetega produktiivsele tööle ja selgitab kohustused mis tal täita.“ Kõrgeimaks valitsusorganiks fašistlikus Itaalias oli Fašistlik Suurnõukogu, mille eesotsas oli Mussolini. See oli salajane või poolsalajane kõikvõimas riigiorgan, kus oli neli alalist liiget – Mussolini ja kolm Rooma-marssimise ninameest – teised, umbes 20 liiget, vaheldusid alatasa. Suurnõukogu tuli kokku salaja, tema istungid toimusid salaja. Kusagil ei
keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi jaotatakse: 1. Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. Tegevuste kontrolli saab liigitada: · Eelnev kontroll - eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid
See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Lüh.vastus: vigade kuhjumise vältimiseks; kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle omahinna minimaliseerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 35. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. 1. Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja
See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Lüh.vastus: vigade kuhjumise vältimiseks; kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle omahinna minimaliseerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 35. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. 1. Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja
See on ainus võimalus juhtidel teada, kas organisatsiooni eesmärgid on saavutatavad ja miks nad on või ei ole. Lüh.vastus: vigade kuhjumise vältimiseks; kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle omahinna minimaliseerimiseks. 34. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 35. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. 1. Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja
suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Kontrolli liigid org juhtimistasandite järgi: 1. Strateegilist kontr viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll püüab kindlaks teha, kui tulemuslikud on org funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aotamaks firmal jõuda oma eesmärkidele. 2. Taktikalist kontrolli viivad läbi keskastmejuhid. Keskendutakse iga üksiku lao v allüksuse tööle v tootele. Tippjuhtkonnale esitatakse ülevaade järgmistest näitajatest : müügikäive, omahind, kasum. 3. Operatsioonide kontrolli viivad läbi esmatasandi juhid ning see keskendub ressursside toodeteks ja teenusteks muutmise viisi kontrollile. Nt kvaliteedikontroll Kontrolli läbiviimine:
54 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng 2000-2009 Jätkuv globaliseerumine, mis on viinud sageli vägivaldsete vastuaktsioonideni Terrorismioht, mis omakorda avaldab majandustegevusele pärssivat mõju. Probleemiks on ka ülisuurte firmade (Enron, Arthur Andressen, Worldcom, Lehman Brothers jne.) majandustegevuse ja raamatupidamise ebaadekvaatne peegeldamine. Investorid kaotasid börsidel suuri summasid. USA korporatiivse järelvalve süsteemi peetakse ebarahuldavaks. Hiina majanduse ülikiire areng ja energia vajaduse kasvu mõju. Aastast 2010 maailma teine majandus USA järel, kuid ka suurim looduse reostaja. Iraagi sõjaga kaasnev ebakindlus naftaturgudel ja naftahinna ebastabiilsus. EL kui k i terviku ter ik suhteliselt s hteliselt aeglane majanduskasv majand skas ja euro
suurendamine, pretensioonide vähendamine vmt. Peamisteks turuteguriteks on klientide arv, nende ostude suurus ja geograafiline hajutus. Kui klientide arv on väike, on mõistlik kasutada otsekanalit. Kui aga suur või ülisuur, on mõistlikum kasutada lühikest või pikka kanalit. Täpselt samuti on klientide hajuvusega. Kui see on väike, on mõistlikum kasutada otsekanalit. Kui aga suur, siis kaudset jaotuskanalit. Ettevõttetegurid on seotud nii toodete omaduste kui ka korporatiivse seisundiga. Kui ettevõtte finantsvõimekus on suur ja sortiment täielik, on tal mõistlik otsustada otsekanali kasuks. Samas, kui sortiment pole täielik, tuleb leppida lühikese või pika kanaliga. Samuti on mõistlik mitte kasutada vahendajaid, kui toode on keeruline, kallis, kiiresti riknev või mahukas. 24. Turunduse planeerimine (võtmeküsimused, protsess, plaani koostamine ). Turundustegevuse juurutamine eeldab kogu töö põhjalikku läbikaalumist ja piisava täpsusega kavandamist
USAs on peamiseks lühiajaliseks krediidi vormiks lühiajalised kommertspaberid millega kaubeldaks turgudel. Kui ettevõtte soovib hankida kapitali teostab ta sel juhul võlakirja või aktsia emissiooni kapitaliturgudel. Pankade finantseerimise osakaal on Ameerikas minimaalne. Majanduste globaliseerumise, portfelliinvesteeringute institutsionaliseerumise, kapitali mobiilsuse ja infotehnoloogia arengu tingimustes leiab Ameerika tüüpi korporatiivse kontrolli mudel enam kasutamist viimastel aastatel ka teistes riikides Euroopas ning Jaapanis. Võim majanduses koondub üha enam ja enam institutsionaalsete ja professionaalsete portfelliinvestorite kätte. Eriti kiiresti on aktsiaturu kontrollimudelile olnud vastuvõtlik Suurbritannia (UK) majandus Euroopas, mis on muutnud avalike börsiettevõtete juhtimiseesmärke ja põhimõtteid. Kui UK s moodustab aktsiaturu kogukapitalisatsioon 124%
Finantsressursside kontroll rahavoogude juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha. Finantsressursside kontroll on neist olulisim, sest nende kontrollimise kaudu saab kontrollida ka kõiki teisi ressursse. Organisatsiooni juhtimistasandite järgi liigitatakse: Strateegilist kontrolli viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll püüab kindlaks teha, kui tulemuslikud on organisatsiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda oma eesmärkidele. Taktikalist kontrolli teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse iga allüksuse tööle või tootele. Tippjuhtkonnale esitatakse ülevaade järgmistest näitajatest: müügikäive, omahind, kasum. Neist aruannetest saadud andmeid kasutab tippjuhtkond strateegiliste otsuste vastuvõtmisel. Operatsioonide kontrolli teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse iga allüksuse tööle või tootele
1. kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 2. vigade kuhjumise vältimiseks; 3. Organisatsiooni Tulemuslikkuse kontrollimiseks 4. omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja org. tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll- viivad läbi tippjuhid. Selgitab, kui tulemuslikud on org. funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll- teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele 3. Operatiivne kontroll- teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-tootmisprotsessile. 39. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest 1. Füüsiliste vahendite kontroll- inventari kontroll, laoseisu ja kvaliteedi kontroll. 2
· kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise vältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle; · omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on organisatsiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum). 3. Operatiivne kontroll teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus- ning tootmisprotsessile. 39. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt valdkondadest. 1. Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja
suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose · finantsressursside kontroll rahavoogude juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha Organisatsiooni juhtimistasandite järgi saab kontrolli liigitada järgmiselt: · strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll püüab kindlaks teha, kui tulemuslikud on organisatsiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda oma eesmärkideni. · Taktikaline kontroll teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse iga allüksuse tööle või tootele · Operatsioonide kontroll viivad läbi esmatasandi juhid ning see keskendub ressursside toodeteks ja teenusteks muutmise viisi kontrollile, siia kuulub näiteks kvalitedikontroll Kontrollimise tüübid: · Eelnev kontroll eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid
Sama hinnatõus informeerib teiselt poolt nõudjat, et tema soovide täitmine nõuab lisakulusid, st tuleb rakendada ressursse, mis mujal annaksid rohkem kasu. Ning ainult kõrgem hind muudab pakkujale atraktiivseks nende ressursside suunamise just kõnealuse hüvise tootmisse, mitte aga teiste nõudjate teiste vajaduste rahuldamisse Turgude vastastikkune seos: ETTEVÕTE KUI ORGANISATSIOON Täpsemalt öeldes, tuleb lähtuda sellest, et kõigis koostegevussuhetes, milles ettevõte korporatiivse tegelasena osaleb tarbijate, tarnijate, pankade, kindlustuse, konkurentide, riigiametite, keskkonnakaitsjate, kodanikealgatuste ja paljude teistega - leidub alati nii ühiseid kui erihuvekospetsialiseeritud varad. Selle terminiga peetakse silmas, et mõlemal tehingupoolel on tehtud spetsiifilisi investeeringuid ning mõlemate varade väärtus on suurim nende kooskasuKui ühe ettevõtte partnerispetsiifilised inves¬teeringud pole piisavalt
· Kiriku ehk kloostritalupojad, see kihistus sai läbi 1764. aastal · Ökonoomiatalupojad (17641811) · Possessioonitalupojad, kes kuulusid manufaktuuridele ning seda 1861. aastani. Suuremas osas jagunes talupoegkond ikkagi kroonu ja eratalupoegadeks. Kõik talupojad kuulusid maksukohustusliku elanikkonna alla. Neil puudus liikumisvabadus, neil oli omanik. Talupoegkond oli seisusele omased tunnused osaliselt omandanud juba 17. sajandil, seda korporatiivse kogukonna pärast. Pärisorjuslik seisund tugevnes 18. sajandi jooksul oluliselt. 18. sajandi lõpuks oli talupoegkonnal oma mentaliteet ja välised tunnused. Hiljem fikseeritakse ka talupoegade õigused ja kohustused juriidilisel. Pärisorjuse kaotamine pani aluse vabade maaharijate seisusele. Pärisorjuse kaotamine ei likvideerinud talurahva kogukonda, mis oli suureks arengu piduriks. Üldist arengut silmas pidades, läheb vabade maaharijate seisuse areng üsna aeglaselt ja vaevarikkalt
3. Informatsiooni ressursi kontroll- hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4. Finantsressursside kontroll- seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Juhtimistasandite järgi: 1. Strateegiline kontroll- viivad läbi tippjuhid. Selgitab, kui tulemuslikud on org. funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll- teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele ( käive, omahind, kasum) . 3. Operatiivne kontroll- teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-tootmisprotsessile. Tegevuste järgi: 1. Eelnev kontroll- eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid. Võivad olla
Seda iseloomustab väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine. Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus). Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt. Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur, oma kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit, jt. Korp. normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale. Liikmekssaamisest alates allutab isik ennast korp. normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni.
rahuldamisest või on oluline kulude kokkuhoid või kasumi suurendamine. · Turutegurid - klientide arv, ostude suurus, geograafiline hajutatus. Kui klientide arv väike on mõistlik kasutada otsekanalit, kui suur, siis pikka või lühikest kanalit. Sama toimib ka hajutuse puhul. Suured tooted otseturundus, väisked ja keskmised tooted, lühike või pikk kalanal. · Ettevõttetegurid seotud nii toote omaduste kui korporatiivse seisundiga. · Jaotusstrateegiad: · Intensiivne jaotus ettevõte plaanib katta kogu turu kaastase palju hulgi ja jaemüüjaid. Sobib peamiselt esmatarbekaupadele, kus tähtis hea kättesaadavus ja ostumugavus. · Selektiivne jaotus piiratud hulk vahendajaid. Kasutatakse kallimate kaupade puhul mille jaoks on inimene valmis oma aeg akulutama. · Eksklusiivne jaotus Antakse õigus ainult ühele vahendajale toodete müümiseks. Kasutatakse kallite brändikaupade puhul.
annaabi.ee 
