s arterite rahuolekus või lupjunud ja sellest põhjustatud, tekkinud t sidekoestumine koormusel ahenenud südamelihase koronaararterite e ning mille (hingeldus, väsimus, hapnikuvaeguse ummistumise tõttu tagajärjel arteri jalgade turse). st tulenev, valendik aheneb ja 2. süstoolse või lihaskoormuse
46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on
· Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi. · Krooniline südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida
Liigne kehakaal Diabeet Kõrge kollesterooli tase veres Suitsetamine Pärilikkus Hüpertentsiooni sümptomid Sümptomid on: Hommikused peavalud Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulgumise tõttu Selle tõttu tekib südamelihasel hapnikupuudus ja sellega seoses südamelihase kahjustus Kestva isheemiatõve tagajärjeks võib olla kudede kärbumine Isheemiatõve kliinilised väljendused Kliinilised väljendused on: Müokardi infarkt ehk äge südame isheemiatõbi Rinnaangiin ehk stenokardia Krooniline südame isheemiatõbi südamepuudulikkusega Kardiaalne äkksurm Isheemiatõve riskitegurid Kontrollitavad:
märtsil 1996 esitas initsiatiivgrupp, kes oli Jeltsini kandidatuuri üles seadnud teiseks ametiajaks Venemaa presidendina, esitas 1 372 000 allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks. 16. juunil 1996 kogus Jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 35,28% häältest ja sai edasi teise vooru. 3. juulil 1996 valiti teiseks ametiajaks Venemaa Föderatsiooni presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest. 5. novembril 1996 tehti Jeltsinile südameaordi ja koronaararterite sunteerimise operatsioon. Jeltsin jäi Venemaa presidendiks 31. detsembrini 1999, kuid tema tähetund jäi 1991. aastasse. Järgmiseks presidendiks sai Vladimir Putin. Isiklikku Jeltsin abiellus 1956 Naina (Anastassija) Jossifovna Girinaga. Tal on kaks tütart, Jelena ja Tatjana. Jeltsin tegeles kooliajast peale aktiivselt spordiga. Eriti võrkpalliga. Mängis kuni kolm õhtut nädalas tennist. Oli kirglik jahimees.
Valikravimiks pt, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud standardravi kasutamise tulemusel. Digoksiin: Kasutatakse siis kui kaasneb kodade virvendusarütmia, pikaajaline digoksiini manustamine ei paranda elulemust. Aeglustavad südame löögisagedust ja parandavad kontraktiilsust. Paraneb vatsakeste funktsioon ja vähenevad SP sümptomid. 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid? Isheemiatõbi – koronaararterite verevarustuse häire. * Pingutusstenokardia (stabiilne stenokradia) – tekib kindlatel tingimustel. Kaob puhates, vaibub nitroglütseriini manustamisel. * Äge koronaarsündroom (ebastabiilne stenokardia, müokardiinfarkt) – tekib rahulolekus, kestab kauem, ei allu nitroglütseriinile. 7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Suurendavad müokardi verevarustust ning vähendavad müokardi O2 vajadust.
glükogeneesi regulatsioonis. Mangaan mõjutab aktiivselt kolesterooli biosünteesi, insuliini metabolismi ja teisi ainevahetuse liike. Enamikel juhtudel pole mangaan nende fermentide struktuurseks koostisosiseks, kuid ta mõjutab nende katalüütilist aktiivsust. Mangaani eriline tähtsus seisneb sugunäärmete funktsiooni, närvi- ja immuunsüsteemi ning tugi- liikumisaparaadi tööshoidmises. See mikroelement on vajalik diabeedi-, kilpnäärme patoloogiate ja südame koronaararterite puudulikkuse profülaktikas. VASK (Сu) Vask mängib tähtsat rolli heemi sünteesiprotsessides ja vastavalt siis ka hemoglobiini sünteesis. Seetõttu on tema puudus, nagu ka raua puudus, aneemia üheks tekkepõhjuseks. Vask kuulub tsütokroomi oksidaasi struktuuri – mitokondrite hingamisahela terminaalne ferment – ning sellest johtuvalt on ta hädavajalik rakkudes toimivate energia generatsiooni protsessides. Vasel on väga tähtis ülesanne organismi oksüdantses kaitseahelas, kuna
ravimid ja põie ning soole tühjendamise häired. Supraspinaalse häire korral on erektsioonihäire tingitud muutustest aju tasandil ning sagedasemateks põhjusteks on insult, entsefaliit, epilepsia ning Parkinsoni tõbi. (4,5) 4 Vaskulaarne põhjus Erektsioonihäire on tekkivate vereringehaiguste üks esmaseid sümptoome. Olulisemad põhjused on kõrgvererõhutõbi, perifeersed (peenise) verevarustuse häired ja koronaararterite haigused. Erektsioonihäire oht sageneb kordades, kui mees suitsetab ja veres on mõõdetav kõrge kolesterooli- ja glükoosisisaldus. Peenise verevarustuse häired on erektsioonihäire tekke üks sagedasemaid põhjusi. 75% orgaanilise põhjusega erektsioonihäiretest on tingitud peenise veresoonte puudulikkusest. Peenise verevarustuse häired jagunevad kaheks arteriaalne puudulikkus (vähenenud verevool
Koronarograafial viiakse veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame pärgarterid ning võimaldab hinnata nende kahjustuse (ahenemise) ulatust. Ravi Stenokardia tuntud ravim ataki ajal on nitroglütseriin, mis mõjub südame veresooni laiendavalt ning seega parandab verevarustust ja leevendab valu. Atakkide vaheajal kasutatakse pikatoimelisi nitraate (isosorbiid dinitraat). ISHEEMIATÕBI Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus - kergemal juhul isheemia, raskel juhul nekroos Tekib mittevastavus müokardi hapnikuvajaduse ja hapnikuga varustatuse vahel. Seega tekib hapniku defitsiit südamelihases, mille tulemuseks on südamelihase isheemia või nekroos. Südame isheemiatõve kliinilised väljendused ·müokardi infarkt (äge südame isheemiatõbi) ·rinnaangiin ehk stenokardia
AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas! Südame isheemiatõve riskifaktorid. Südame isheemiatõbi on äge või krooniline südamelihase kahjustus, mis on esile kutsutud südamelihase verevarustuse vähenemisest või lakkamisest patoloogiliste muutuste tõttu pärgarterites. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus, raskel juhul nekroos. Põhjused: VASKULAARSED TEGURID Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm KÕIK TEGURID, mis ülemäära suurendavad südamelihase hapnikutarvidust (füüsiline pingutus, psühhoemotsionaalne pinge). Riskifaktorid: KONTROLLITAVAD/MUUDETAVAD Sigaretisuitsetamine Hüperlipideemiad Vähene kehaline koormus Arteriaalne hüpertensioon (alates 140/90 mm Hg) Liigne kehakaal
trombotsüüdid ja leukotsüüdid. Vereliistakute lagunemisel vabaneb aktivaator trombokinaas, mis käivitab hüübimise. Lisaks ladestuvad fibriininiidid ja erütrotsüüdid. Fibriininiidid moodustavad hüüvise karkassi, kuhu fikseeruvad rakulised elemendid ja plasma. 2. Verevoolu kiiruse langus on soodustav faktor. Enamus trombe tekib jäsemete veenides, mitte suurtes arterites. Erandiks südame endokard, kus vigastuste puhune trombi teke sage, samuti koronaararterite ja a. carotis'te hargnemiskohal (eriti ateroskleroosi tingimustes) 3. Soodustab vere hüübimisvõime suurendamine 4. Takistab vere hüübimisvõime vähendamine hepariin, hirudiin jt. TROMBIDE JAOTUS VÄRVI ALUSEL Thromus albus valge tromb e. leukotsütaarne tromb. Valkjashallika värvusega, esmalt kahjustatud pinnale kleepunud vereliistakutele lisanduvad leukotsüüdid Thrombus ruber punane tromb e. koagulatsioonitromb. Koosneb fibriinist ja vere rakulistest elementidest (rakkudel
). Mööda keha artereid kulgeb arteriaalne veri kõikidesse keha organitesse ja kudedesse. Toimub intensiivne toitainete- ja gaasivahetus kudede ja verekapillaaride vahel, mille käigus arteriaalne veri muutub uuesti venoosseks. Venoosne veri kogutakse üle kogu keha veenide abil kokku keha venoossesse süsteemi ja üle alumise ja ülemise õõnesveeni süsteemi jõuab venoosne veri uuesti südame paremasse kotta. Südame enda verevarustus on tagatud pärgarterite e. koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis. Kaal u 300-400grammi.
MUUD SÜDAME-VERERINGE HAIGUSED NB! Hüpertroofi line kardiomüopaatia südame vasaku vatsakese lihaselise seina paksenemisega kulgev haigus. Võistlussport on keelatud, kuid raviarsti otsusel on tavaliselt lubatud aeroobne füüsiline koormus. Kerged südame rütmihäired, kerged südamerikked, normaalse hemodünaami- kaga mitraalklapi prolaps, tahhükardia hoogudeta WPW sündroom raviarsti jälgimisel on lubatud piiranguteta sport. Koronaararterite anomaaliad, rasked ja keskmise raskusega südamerikked, mi- traalklapi prolaps, WPW sündroom, Marfani sündroom enamikul juhtudel on võistlussport keelatud. Ravi ja lubatud füüsilise koormuse otsustab arst. Kokkuvõttes tuleb öelda, et südame seisundi ja spordiga tegelemise vahel on suhteliselt tihe seos. Optimaalne kehaline koormus viib südame mõõt- mete ja talitluse tõusule, kuid haigus- te puhul tuleb väga ettevaatlik olla. Lihtsas keeles öelduna on mõõdukas
Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage vere koostist. 2. Selgitage vere vedelate ja tahkete koostisosade jagunemist. 3. Nimetage vähemalt neli vere ülesannet ja tooge igaühe kohta näiteid. 4. Nimetage erinevaid vererakke ja nende ülesandeid. 56 3.5. Südame-vereringesüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab südame asukohta, südame ehitust ja funktsioone; oskab selgitada koronaararterite ülesannet, funktsioone ja nende häire tagajärgi; teab südame osi ja oskab kirjeldada nende ülesannet vereringes; oskab kirjeldada suurt ja väikest vereringet teab vereringe põhinäitajaid (pulss, vererõhk) igas vanuses inimeste puhul; teab arteriaalse vererõhu normväärtusi; oskab anda selgitusi pulsi tekkimise kohta, teab pulsi palpeerimise kohti Üldine sissejuhatus
annaabi.ee 
