Prelüüd kommunistlikule tragöödiale
Malia (1994) tsiteerib liberaalsete kadettide liidrit Pavel Miljukovi, kelle mälestuste
kohaselt oli Venemaal suve lõpuks kaks valikut vägede ülemjuhataja kindral Kornilov
või Lenin. Mõlema alternatiivi puhul terendas ees autoritaarne reziim. Juhtus aga nii, et
Kerenski egoismi, paranoilisuse ja valearvestuse tõttu mängiti ikkagi trumbid kätte
bolsevikele.
Nimelt jõudsid vägede ülemjuhataja kindral Kornilovini kuuldused, et kavas on
järjekordne riigipöördekatse vasakult. Tema soov oli aga kehtestada sõjaväeline valitsus
olukorra rahunemiseni ja mässuliste allasurumiseni. Kerenski oli esiti selle idee poolt, ent
tõlgendas Kornilovi soovi hoopis tema putsi katsena. Peaminister kuulutas kindrali
reeturiks ja tagandas ametist (Pipes 1991). Tegelikkuses liikusid Kornilovi peas
patriootlikud mõtted ning tema eesmärk oli olukord riigis lihtsalt maha rahustada.