Ka siis, kui päevane õhutemperatuur on nektarierituseks optimaalne, kuid öösel langeb alla 14°C, taimede nektarieritus väheneb tunduvalt või lakkab hoopis. (Rohtla, 2001) Nektarieritust mõjutab väga oluliselt ka õhuniiskus. Optimaalseks õhuniiskuseks loetakse 60-80 %. Sellest kõrgema õhuniiskuse korral eritub nektarit küll rohkem, kuid suhkru hulk nektaris jääb samaks. Samuti suureneb ka mesilaste töökoormus, sest üleliigse vee kandmisega tarru, väheneb korjemesilaste töö tõhusus ning suureneb tarumesilaste koormus, kui nektari töötlemisel meeks tuleb eemaldada ülearune vesi. (Rohtla, 2001) Nektarieritust mõjutavad ka veel mulla niiskus ja selle toitainesisaldus. Väetamata mullal kasvava taimed eritavad kõige paremini nektarit siis, kui mulla niiskuse sisaldus on 60 % täielikust veemahtuvusest. Väetatud mullal aga suureneb nektarieritus niiskusesisalduse suurenedes. Umbrohud ja muud
Neljanda päevani toidavad teda vanemad mesilased, siis hakkab ta ise toituma ja töötama amm-mesilasena andes vakladele oma süljenäärmete eritist. Perioodi lõpus teeb mesilane orienteerumislende, jättes meelde, milline on tema taru väliskuju ning ümbrus. Teisel perioodil (11.-20. päev) ehitatakse kärgesid. Selleks ajaks on mesilasel täielikult välja arenenud vahanäärmed. Töödeldakse ümber korjemesilaste toodud nektarit ning õietolmu, koristatakse taru prahist ning valvatakse lennuava. Kolmandal perioodil (20. päevast kuni elu lõpuni) korjatakse 11 saaki. Seda tehakse nii kaua kuni jätkub korjet ja tarus on ruumi nektari paigutamiseks. · Lesed on pere meesliikmed. Lesed on jämeda tagakehaga, kaks korda raskemad kui töömesilased ning nad ei nõela kuna neil puudub astel.
Tüübid: 1) pulbrilised pestitsiidid 2) lahustuvad pestitsiidid Toksilisus: 1) Kontaktne pestitsiid mõjutab mesilast siis kui ta jääb pritsimise kätte või satub värskelt pritsitud õitele/lehtedele põllul. 2) Süsteemne pestitsiid saastab õietolmu ja nektarit, sest liigub läbi taime kudede, põhjustades mürgistusi taru sees. · Insektitsiidide (putukamürkide) subletaalsete dooside järeltoime mesilaste käitumisele. 1) Korjemesilaste füsioloogiale: - knock-down efekt - kiirelt saabuv liikumatus (sõltub temperatuurist, konsentratsioonist; kui sureb mesilane, siis läbikuivamise tõttu hoopis) 2) Repellentsus (repellent = kahjuripeletusvahend): - püretroididel? (püretroid = reostaja/rüvetaja) - see peaks vähendama korjelkäijate arvu, aga see ei pruugi töötada põllul.
o Kaudne kontakt: (mürk jõuab juhtkanalite kaudu õietolmu ja nektaritesse) Toksikoosist suremine Erakordselt suur hulk surnud mesilase taru ees Mõju meemesilastele erinev looduslikele mesilastele, sest kehakaal on erinev, korjekäitumine erinev, pere suurus erinev, keegi ei loe looduslike mesilaste laipu üle o Subletaalsed mõjud Korjemesilaste tervisele ja tööjõudlusele Repellentsusele - püretroididel · Takistada mesilasi otsest kontakti sattumast (toru katse), peaks vähendama korjelkäijate arvu. Laborikatsestes mesilased ei taha püretroidide toitu · Põllul teistmoodi sõltub pere toiduvajadustest, alternatiivsete
annaabi.ee 
