Eesti Kirjandusmuuseum Tartus aleksandrikooli rajamine 1860. aastal algatasid Viljandimaa 1880. aastatel alanud talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. venestusajal asutasid Kooli nimeks pidi saama ametivõimud rahvalt Aleksandrikool pärisorjuse kogutud rahaga kaotanud keisri järgi. Ülemaalisel korjandusel koguti kooli Põltsamaa lähedal asutamiseks 100 000 rubla. venekeelse linnakooli, kus Tööd juhtis Aleksandrikooli peakomitee (1870), mille juhiks õpetati paar tundi valiti Jakob Hurt. nädalas erandlikult ka eesti keelt. Aleksandrikooli hoone Rahvusliku liikumise juhid Johann voldemar jannsen
Raha saadi asutustelt laenuna, millega kaeti esialgne vajadus. 28. septembriks oli laenatud 28 000 rubla, 26. septembril organiseeriti ülesaaremaaline korjandus, mis andis tulemusi nii rahas kui ka natuuras 6000 isikut annetasid 1941. aasta vältel kokku 118 000 rubla ja toiduaineid. Et oktoobris 1941 siiski tekkisid toitlustusraskused, võeti mitmelt vallavalitsuselt ja asutuselt laenu kokku 107 000 rubla, mis hiljem kaeti eespool mainitud korjandusel saadud summadega (Raudvassar 2000). Saaremaa Omakaitse juhataja käskkirjaga moodustati septembri lõpus Saaremaal kolm ja Hiiumaal üks ringkond; viimane allus operatiivselt Saksa sõjaväevõimudele ning majanduslikult Saaremaa (Saarte) Omakaitsele, kuid tal oli oma juht. 4. novembril 1941 nimetati ringkonnad ümber piirkondadeks. 16. detsembril 1941 likvideeris Saarte komandant kindralmajor Mylo kogu senise vabatahtliku Saaremaa Omakaitse ja moodustas selle asemel
annaabi.ee 
