Alati ei pruugi vabatahtlikutel tegevustel olla positiivseid tagajärgi ühiskonnale ja inimeste ellusuhtumisele. Vahel kasutavad inimesed heatahtlike tegevuste jaoks mõeldud raha hoopis vastupidistel eesmärkidel. Positiivseid tagajärgi ühiskonnale toovad projektid, millest saavad kasu kõik, kes selle projektiga seotud on. Projekt peaks panustama paremasse tulevikku ning inimesi kokku tooma ja ühendama vaimsel tasandil. Näiteks "Teeme ära!" koristusprojekt, mille eesmärgiks oli koristada Eestimaa loodust. Üritus oli vabatahtlik ning tasuta. Inimesed üle terve Maarjamaa said kokku ning hakkasid loodust rämpsust vabastama. Ligi 50 000 vabatahtlikku koristas kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi. See projekt ei toonud kasu üksnes inimestele ja ühiskonnale, vaid ka keskkonnale. Lisaks sellele võtsid mitmed riigid Eestilt eeskuju ning hakkasid enda riikides samuti koristustaktsioone korraldama. "Teeme ära
järgmiseid põlvkondi paremini ravida. Projektis osalemine on vabatahtlik ning tasuta, kuid selle eest väga kasulik nii igale inimesele, tema lähisugulastele kui ka kogu riigile. Eelmisel aastal ühines projektiga üle 100 000 inimese, sel aastal on oodata veel vähemalt 52 000 geenidoonorit. "Eesti geeniprojekt" on ühendanud Eesti rahva, nii paljud soovivad tulevaste põlvede jaoks elu paremaks muuta. Ka keskkonnaprojekt "Teeme ära!" on olnud väga edukas. "Teeme ära!" on koristusprojekt, mille eesmärgiks ei ole ainult prügi koristamine üle Eesti. Selle suurimaks eesmärgiks on prügistamise probleemi teadlikkuse tõstmine ning jäätmemajanduse paremaks muutmine. Üritus on vabatahtlik ja tasuta. Inimesed üle Eesti saavad kokku ning vabastavad Eesti loodust igasugusest prügist. RMK andmetel on tänu projektile prügistamine Eestis kõvasti vähenenud. Paljud riigid, näiteks Sloveenia, Rumeenia,
Praegugi on tänavatel hulganisti elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kelle elu eesmärk on pealtnäha vaid kogu oma raha ,,vägijoogile" kulutada. Taolised kodanikud on riigile vaid koormaks kaelas nende eest tuleb muretseda ja sellelele kulub suur osa sotsiaalrahadest. Ise nad aga kuidagi ,,riigikassat" täitsa ei suuda. Õnneks aitavad kodanike omaalgatused kaasa nii mõnegi probleemi lahendamisele. Iga aastaga aina enam hoogu koguv koristusprojekt ,,Teeme ära" on aidanud kaasa meie metsade ja teeäärte korrashoiule. Iga aasta korjatakse taoliste projektide käigus kokku mitmeid tonne loodusesse vedelema jäetud prügi. Meie võime ju pidada oma probleeme suurteks, kuid on riike, kus inimesed võitlevad nälja, haiguste ja looduskatastroofidega. Olgem end ümbritseva ühiskonnaga rahul meie elutingimusi ei saa isegi mitte võrrelda arengumaades valitsevatega.
absoluutselt. Ta peab korraldama koosolekuid, uurima inimeste arvamusi ning ka arvestama nende arvamustega. Seejärel, kui idee on heaks kiidetud ja luba saadud on loomulikult vaja see teostada, isegi kui idee kukub läbi oma eesmärgil, on üritamine tähtis. On vaja inspireerida teisi proovima oma ideedega välja tulla, on vaja julgustada inimesi, süvendada teadmist, et koos on alati võimalik midagi paremaks muuta. Üheks selliseks projektiks Eestis on üle eestiline koristusprojekt „ Teeme ära! “ Aastal 2008 võtsid sellest osa üle 50 000 inimese üle kogu eesti, ning 5 tunniga puhastati Eesti üle 10 000 tonni rämpsust. Selle projekti eesmärk oli ühendata kogu Eesti rahvas, nii venelased kui ka eestlased, kokku ning teha ära midagi kasulikku Eestimaale. See neil ka õnnestus. Mis on suurimaks takistuseks loovatel inimestel teostamaks oma ideesi? Kuna oleme siiski Eesti rahvas, veidike tagasihoidlik, veidike endassetõmbunud, ei ole kõigil meis nii
annaabi.ee 
