Uuringus on töötajate poolt välja toodud, et puhkepausid tuleb veeta poest väljas kusagil kohvikus või siis kitsas poe seina taga asuvas laos, mis on vägagi suurel mahul poe kaupu täis. Lisaks sellele puudub võimalus enda kodust kaasa toodud toitu soojendada. Samuti on välja toodud, et klienditeenindajad peavad ise koristama pärast tööpäeva enda poepinnad ja põrandad. Selliste probleemide lahenduseks võiks tööandja teha kokkuleppe kaubanduskeskuse koristusfirmaga, et ka nende poepinnad saaks iga tööpäeva lõppedes koristatud. Kui sellist kokkulepet ei ole võimalik ellu viia, siis võiks tööandja iga poe peale muretseda tolmuimeja, mis muudab põrandate koristamise teenindajatele veidikenegi lihtsamaks. Lisaks võiks tööandja töötajatele hakata pakkuma tasuta lõunasööke. Enamus XXX poode asuvad suuremates kaubanduskeskustes, mis tähendab, et tõenäoliselt asuvad seal ka 15
Reklaamikeele üks eesmärke on äratada tähelepanu, olla lööv – seega peab olema teistest reklaamidest erinev, silmapaistev. Reklaam võib olla kas sisuliselt erinev või vormiliselt erinev. Poeetilisus ja riim teevad tarbija reklaamile vastuvõtlikumaks, tihti ka naljad jäävad meelde, „kummitama“. Toote nimi või kõla võivad jääda pikalt kõlama, näiteks Kyyrix on tähenduse poolest koristamisega seotud, tegu on koristusfirmaga. Kõige enam kasutatakse alliteratsiooni. Reklaamide koostajad lähtuvad sarnasuse vaatepunktist: hävitada konsonantide kordamine. Eesti reklaamikeeles väga levinud, sest on lihtne moodus. Alliteratsiooniks seostatakse firmanimi, millega püütakse leida sobivaid sama tähega algavaid sõnu: Siljaga säraga silmadesse, Simpeliga seiklema. Alliteratsiooniga seostub assonants. Assonants moodustatakse firma või toote algustähega: Alati alusta Anttilast. Riim hõlbusta meeldejätmist
annaabi.ee 
