Lühikest kiudu kasutatakse: * nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; * kattematerjalid-loorid * geotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises. * Ravimina on kasutatud ka linaseemneid. Parimat lina kiudu saab kõrgekasvulistelt taimedelt (+60cm), mis on jämedad ning neil puuduvad harud. Riskid * Kasvatus ja väetamise vead , mille tulemusena kiu kvaliteet langeb. Kas siis kasvatakse valesti või väetatakse üle või vale väetisega. * Õige koristusaeg , kui korjatakse liiga hilja langeb kiu kvaliteet. * Turu ebastabiilsus * Madal kokkuostu hind , kui lina on odav ei tasu ära selle kasvatamine kuna on suured kulutused koristustehnika rentimiseks. Siin on siis linakiu mis on 300x suurendus. Kanepi kiud Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem tervisehoius üldravimitena, kuid pikapeale kasutamine vähenes, sest neid ei peetud enam tõhusateks ega kindlateks ravimiteks
Sünteetiliselt valmistatud anorgaaniline aine Mitmed kõrvalmõjud, kokkupuutes nahaga põletushaavad Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende säilitamiseks Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks Külmtöötlemine ja kuumtöötlemine Kartuli säilumist mõjutavad tegurid Geneetilised omadused (liik, sort) Kasvatamistingimused Koristusküpsus Koristusaeg ja tehnoloogia Säilituskeskkond Kvaliteet ei ole püsiv. Kvaliteedi languse kiirus on varieeruv Katse Katses valmistati naatriummetabilsulfiti lahus ning uuriti selle tõhusust kahele kartulisordile. Seejärel võrreldi sulfideeritud kartuli organoleptilisi omadusi sulfideerimata kartuli omadega Katsetest järeldus, et nii 2% kui ka 5% sulfideeritud kooritud kartul omandas parema säilimise kui sulfideerimata sama kogus kooritud kartulit
6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. 7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms. Äestamine, muldamine, lehemädanikutõrje, keemiline umbrohutõrje, kartulimardika häivitamine. 8. 5 agrotehnilist võtet mis parandavad mulla kvaliteeti vms. Lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg (7-10 päeva on optimaalne), valmimise ühtlikkus. 9. Milline peab olema põld taliteraviljade jaoks ja mis sobiks eelviljaks Taliteravilju kasvatatakse tasastel põldudel, kus ei ole karta pinnavee kogunemist aga eelviljak sobivad põldhein. 10. Millest sõltub see palju me väetame mulda vms.. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeerivatest saagist, väetiste tugevusest. 1.Taimekasvatus laiemas tähenduses
veesurveid ja väikest vee voolukiirust. Süsteem ise on suhteliselt kallis, enamasti ei tasu end ära üheaastaste kultuuride puhul. Piserdamine Altkastmine Koristusküpsus on puu- või köögivilja arengufaas, kuhu jõudnud aedvili on võimeline järelvalmima ja saavutama säilitusperioodi jooksul tarbimisküpsuse. Tarbimisküpsus on aedvilja arengufaas, kus ta on söödav, ehk omandanud liigi-ja sordiomased maitse-ja lõhnaomadused, värvuse jne. KORISTUSAEG Puu-ja köögiviljade koristamiseks sobib kõige paremini varahommik, kui temperatuur on madal ja aedviljade veesisaldus kõrge. Samas ei ole soovitav koristada niiskeid või märgi puu- ja köögivilju, seega peab ootama vähemalt udu hajumist. ÜLDNÕUDED 1. Võimalikult tuleb vältida mehaanilisi vigastusi. 2. Koristamisel kasutatavaid nõusid tuleb iga päev puhastada ja desinfitseerida. 3. Kõik koristamisel kasutatavad lõikeriistad peavad olema teravad. 4
süüa. Kui ujutada seda õlis ja süüa niiviisi valmistatud friikartuleid või kallata kartulisalat üle rammusa koore- ja majoneesikastmega või krõbistada kott kartulikrõpse, on kehakaalu tõus tagatud. Süüdlaseks on aga rasvased kastmed ja õlid, mitte kartul. Tervislikum on kartulit keeta või aurutada. Kartul annab vähe kaloreid ja sisaldab arvukalt vajalikke toitaineid. Maailma eri paigus koristatakse kartulit eri aegadel, näiteks on kartuli peamine koristusaeg: Kuubas -jaanuar ja aprill Lõuna-Aafrika Vabariigis -jaanuarist maini Havai saarestikus -aprillist oktoobrini Uus-Meremaal ja Ekuadoris -mai ja juuni Ekuadoris ka november ja detsember Jaapanis juuni Itaalias augustist septembri keskpaigani Eestis septembrist oktoobri keskpaigani Kanadas oktoober Küprosel detsember Kasutatud kirjandus ,,Maailma viljad" Heino Kiik Tallinn 1989 http://www.ceet.ee/pdf/kartul.pdf http://www.terviseleht.ee/200004/4_kartul1.php http://www
kergem eeterlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks. Greipfruudi koor on mõru ja sellest toodetakse mõruainet limoniini, mis tekitab söögiisu. Sidrun Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, nendes on 5 7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembrikuus, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidrunipuid kasvatatakse nõnda, et nende saaki saaks aastas kolmel perioodil koguda, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist novembrini, detsembrist maini ja juunist septembrini. Sidrun on tähtis toidulisand ja maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastusjooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Vilja koores
Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Faktoreid võib jagada mõju järgi: 1. Mullapealsed ja juurestikuliselt mõjuvad Õhurõhk, kahjurid, reostumine. Raskustung-juured alati allapoole. See pole inimese poolt mõjutatav. 2. Mullapealne keskkond
Apelsini koortest pressitud apelsinikooreõli ei ole maitselt mõru, on kollane või pruunikaskollane apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel. Apelsinikoortest pressitud õli on ka apelsinijoogi "fanta" üks koostisosi. SIDRUN : Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldavad 5 7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembrikuus, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidrunipuid kasvatatakse ka nõnda, et nende saaki saaks aastaringis kolmel perioodil koguda, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist novembrini, detsembrist maini ja juunist septembrini. Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib. Sidruni eriti suure C-vitamiini-sisalduse juttudega on liiale mindud. 100 grammis sidrunis on 40 milligrammi C-vitamiini. Sama palju sisaldavad C-vitamiini ka apelsinid ja tomatid. Tomateid tarbitakse aga meil võrratult rohkem
Külvisenorm 7-8 kh/ha (150-200 idanevat seemet 1 m 2 kohta). Hea saagi saamiseks on vaja 50-100 taime m2 kohta. Väetamine:vajalik väetisekogus ja koostis määratakse mulla analüüsiandmete järgi. Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud) Vedelväetisi pritsitakse taimedele, graanulväetisi antakse külvamise käigus. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine.Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda
suhteliselt suure massi ja olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete toimel. Eesti oludes oleks kõige sobivamad kultuurid näiteks päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes ehk kaleega (rikastab ka lisaks mulda lämmastikuga). Koristamiseks saab kasutada tavalist heina- ja põhukoristustehnoloogiat. Põhu ja ednergiaheina kasutamisega kaasnevad teatud probleemid: põhk ja hein peavad olema kuivad, mis omakorda sõltub ilmast; koristusaeg on lühike, koos heina ja põhuga viiakse põllult ära toitaineid, mis vaesustalb mulda. Kuid on ka oma head küljed: maaelanike tööhõive paraneb, saab rajada kohalikke kombijaamu (elekter+soojus) ja fossiilsete kütuste osakaal väheneb energeetikas. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997). Piiritust on toodetud Eestis põhiliselt toiduainena. Tootmisel on juba pikad traditsioonid ja oskused. Kütusena ei ole teda eriti kasutatud. Arvesse läheks piiritus
sobivad kõrge tärklisesisaldusega teraviljasordid vastupidiselt toiduainetetööstusele, kus eelistatakse terade kõrget valgusisaldust. Nõudluse puudusel on Eestis seni energiakultuuride sordiaretus ning uurimistöö tegemata. Teiseks erinevuseks sõltuvalt energiakultuurist ning selle kasutusotstarbest võib olla soovitatav väetamisskeem , kuna liigne lämmastikukogus kõrtes ei mõju hästi põletuskatlale, või koristusaeg, sest biogaasi tootmiseks vajalik biomass koristatakse suvel või mitu korda kasvuperioodi jooksul, kui taimede veesisaldus on kõrge erinevalt põletamiseks varakevadel kogutavast heinast. Samuti on rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Eestis perspektiivsemad energiakultuurid oleksid: · Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep
kuumtöötlust. (Tartlan, Luule. Eesti Maaviljeluse Instituut). Et saada koostiselt kvaliteetne kartulisaagis on oluline kasvatada kartulid täisküpsuseni. Lühikese puhkeperioodiga sordid tuleks realiseerida sügisperioodil. (Kartul maheviljeluses 2000.: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2000). 3. Kartuli säilumist mõjutavaid tegurid Kartuli säilumist mõjutavad tegurid: 1. geneetilised omadused (liik, sort) 2. kasvatamistingimused 3. koristusküpsus 4. koristusaeg ja tehnoloogia 5. säilituskeskkond Olenevalt kartuli koostisest eri sortides on nende vastupidavus säilumisele erinev. Kartulisorte aretatakse pidevalt juurde ning nende täpne arv ei ole kindel. Kartuli kvaliteet ei ole püsiv, see hakkab koristusjärgsel perioodil vähenema ning väheneb säilitusperiood lõpuni. Osade kartulisortide puhul toimub kvaliteedi langus kiiresti ja teiste puhul aeglasemalt. On oluline vahet teha üle talve säilivatel kartulitel ja kartulitel, mis nii
Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3-4 aastat). Läbilöövus segudes esimesel kasutusaastal on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi.Punase ristku sordid jagunevad - varasteks ja hilisteks ning di- ja tetraploidesteks sortideks Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha. Varajane punane ristik erineb hilisest esmajoones kiire kasvu poolest. Katteviljata külvi korral
õiepungade tekkeni. Kartulit võib väetada veidike rohkem, kui on toitaineid vaja maksimaalse saagikuse saamiseks, sest mineraalaineid jääb tihti vajaka. Kahjurite poolest on Eesti aladel vimastel aastatel sooja kliima tõttu levima hakanud kartulimardikad, kelle tõrjeks tuleb taime maapealseid osi pritsida, mahepõllunduses tuleb mardikaid käsitsi noppida. Käsitsi mardikate ja ka vastsete ära korjamist võib kasutada ka tavapõllumajanduse puhul, sest see annab väga häis tulemusi. Koristusaeg saabub siis kui pealsete elutegevus hakkab lõpule jõudma. Enne kartuli ülesvõtmist eemaldatakse pealsed kas mehaaniliselt niites või kemikaalidega, esimene neist on levinum ja odavaim. Pealsete eemaldamine kinnistab koore ning teeb saagikoristuse lihtsamaks. Peale koristust on võimalik muld taas kobestada ning põld siluda. Sügisene mullaharimine on taas hea võimalus umbrohu tõrjeks. [1,2,3] KASUTATUD KIRJANDUS
istutusmaterjali kiireks saamiseks. · Samuti kasutatakse meristeemmeetodit tervendatud istutusmaterjali saamiseks. 2. puu-ja köögivilja kvaliteet, mõjutavad tegurid ja kuidas kvaliteeti määrata; Aiasaaduste kvaliteeti mõjutavad tegurid võib suures plaanis jaotada kaheks tegurite grupiks: 1) kasvuaegsed tegurid: õige toitainete sisaldus mullas, piisavalt soojust ja niiskust, piisav taimekaitse jne. 2) koristusaegsed- ja järgsed tingimused: õige koristusküpsus, koristusaeg, koristustehnoloogia, transporditingimused ja säilitustingimused (õhu gaasiline koostis, säilitustemperatuur, õhuniiskus jne). Kvaliteet on mõiste, mida erinevates kontekstides kasutatakse erinevalt. Suur vahe on sellel, kas kvaliteeti määratletakse tootja või tarbija seisukohast. Tootja seisukohast on eelkõige oluline väline kvaliteet: toote suurus, kuju, värv, kõvadus, säilivus. Tarbija seisukohalt on eelkõige
hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele · võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel · alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti · kasutavad paremini mulla veevarusid · avaldavad umbrohtudele suurt survet · valmivad varem Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile · varasem koristusaeg annab aega põldu harida Taliviljade hukkumise põhjused 1. Külmumine 2. Haudumine 3. Vettimine 4. Jääkoorik 5. Külmakergitus 6. Lumiseen Karastumine Esimene faas - päeval üle +5C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva) · intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega · fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma
Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1.Mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv. *Raskustung-juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav. 2.Mullapealne keskkond
- kompotti, - marmelaadi, - dzemmi, tarretist, povidlot, - pastilaad jm. Ploomidest valmistatakse: - magusaid toorsalateid, - soolaseid toorsalateid - kastmeid, - toortoitusid. Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 42.Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida.
juulis 87 mm (97% normist), mis lõi ädalakasvuks soodsamad tingimused. 2008. aasta kevadperiood oli Sakus jahe ja põuane. Maikuu keskel oli nädalane väga jahe periood. Mai I dekaadis kogunes efekt. temperatuure (> 5 °C) 5,5-6 kraadi päevas, II dekaadis aga ainult 3-4 kraadi. Heintaimede areng oli tugevate öökülmade ja süveneva põua tõttu aeglane. Mai lõpuks oli efekt. temperatuuride summa Sakus 175 kraadi. Heintaimede optimaalne koristusaeg saabus kõrrelistel juuni alguses, liblikõieliste-kõrreliste segukülvidel juuni I dekaadis, lutsernil II dekaadis. Jaanipäevaks põud lõppes ja tingimused ädalakasvuks paranesid. 2009. aastal algas vegetatsiooniperiood Sakus 22. aprillil. Maikuu I ja II dekaad olid suhteliselt jahedad, mõju avaldasid maikuu öökülmad (1618. mail kuni -3,9 °C). Maikuu III dekaad oli soojem (efekt. temperatuuride summa dekaadis 81 kraadi) ja see kiirendas kõrreliste arengut
ja seened *mehaanilised Koristuskadude peamised põhjused: *koristamisega hilinemine *agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort) *kombaini ebaõige reguleerimine *liigniiske vilja koristamine *muud põhjused Taimedest: varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi
dekaadil. Porgandi saagikus varieerub olenevalt sordist ja külviskeemist 30-80(100) tonni hektarilt. Olenevalt sordist ja kasvutingimustest võib porgand optimaalsete hoiutingimuste korral säilida kuni 8 kuud. Porgandi optimaalne säilitustemperatuur on 0...1 oC ja õhuniiskus 97...99%. Hoidla puudumisel saab porgandit säilitada ka kuhjades. Kuid seda ei saa meie heitlike talvede tõttu soovitada. (9) Kui porgandikasvatus on jõudnud nii kaugele, et on viljade koristusaeg käes hakkab kiire töö nobedatele näppudele. Masinat mina esimestel aastatel ei kasuta, seepärast et masinaga koristades võib suure osa tootest kasutuskõlbmatuks muuta, sest siis kahjustad porgandi välimist õrna kihti. Isegi käsitsi korjates ei tohiks porgandeid üksteise vastu kõvasti kloppida. Saagi koristus varajase sordi puhul hakkab juuli lõpus või augusti alguses. Talviseks säilitamiseks mõeldud porgandi
Kui tood sõnnikut, kompost, mis pole läbi kuumenenud, siis on suurem risk umbrohu tekkeks. Pigem tuleks jälgida, mida kompostihunnikusse viia. Haigete taimede komposti ei panda uuesti taimedele, vaid viiakse näiteks metsa alla. 5. Õige mullaharimine; kündmine, kultiveerimine. Sügisel segatakse pindmist kihti (10cm). Siis ei teki umbrohi. Segatakse - umbrohi kasvab - segatakse... tehakse peale saagi koristamist. 6. Õige külvi- ja koristusaeg; (näiteks herned tuleb vara maha panna) 7. Koristusjäätmete hävitamine. 8. Külvise puhtimine, sorteerimine ja puhastamine; 9. Umbrohtude tõrje; Mehhaaniline tõrje selle tõrje võtted on palju aega ja käsitööd nõudvad võtted. Seetõttu neid ei kasutata nii sageli kui keemilisi või agrotehnilisi võtteid. Siia hulka kuuluvad: 1. Haigete taimede või nende osade eemaldamine; Nt. kasvuhoones lehemädanik 2. Kahjuritest asustatud taimede või nende osade eemaldamine; 3
Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele · võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel · alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti · kasutavad paremini mulla veevarusid · avaldavad umbrohtudele suurt survet · valmivad varem Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile · varasem koristusaeg annab aega põldu harida Taliviljade hukkumise põhjused 1. Külmumine 2. Haudumine 3. Vettimine 4. Jääkoorik 5. Külmakergitus 6. Lumiseen Taliteraviljade karastumine e. talvekindluse kujunemine Esimene faas - päeval üle +50C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva) · intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega · fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · assimilaate kasutatakse vähe, võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud)
-keskvalm. kõrrelised (päideroog, ohtetu püsikluste, roog-aruhein) juuni keskel juuni II pool -keskvalm.liblikõielised (var. pun. ristik) - juuni II pool -hilised kõrrelised (har.aruhein, timut) juuni lõpp -hilised liblikõielised (hil. pun. ristik, roosa ristik) - juuni lõpp -sobiv niitekõrgus 10 cm (v. ristik, kõrrelised 7-8 cm; lutsern 10-13 cm) -kas. latt- või rootorniidukid (ka muu) -lattniiduk ei sobi tiheda heina puhul -erinevatel taimedel kestab opt. koristusaeg 7-10 päeva, selle ajaga peaks ühetüübilised kamarad jõudma ära koristada -koristusaeg määratakse nn. juhtliigi järgi -taimede vananemisega väheneb eelkõige proteiinisaak ja energiasisaldus (I niitega 20 päeva hilinemisel 20%, 30 päeva hilinemisel 50%) -jälgida ka ädala koristamise aega kasvuperiood II niite ees 45-60 päeva (mida varem tehakse I niide, seda kiirem on ädalakasv) -mida sagedamini me taimi niidame ja ohtramalt lämmastikuga väetame,
Proteiin,% > 15 12-15 < 12 NDF,% liblikõielised < 41 42-50 > 50 NDF,% kõrrelised < 55 56-60 > 60 ADF,% liblikõielised < 31 32-37 > 37 ADF,% kõrrelised < 32 33-40 > 40 Seeduvus,% > 65 55-65 < 55 ME MJ/kg > 9,5 8-9,5 <8 Põldtimuti optimaalne koristusaeg saabub juba kõrsumise lõpus, kui kevad on külm ja põuane, siis nihkub see loomise algusfaasi. Timutist hiljem (loomise algul) saab niita harilikku aruheina ja karjamaa raiheina. Karjamaa raiheina areng on aeglasem ja liigi toiteväärtus säilib suurem ka loomisfaasis. Varase punase ristiku KA kogusaak oli, võrreldes lutserniga, kõikides arengufaasides leherikkam (9, 5, 3% lehti rohkem vastavalt varsumine, nuppumine, õitsemine). Taime küpsusega
- pastilaad jm. Ploomidest valmistatakse: - magusaid toorsalateid, - soolaseid toorsalateid - kastmeid, - toortoitusid. Ploome võib: - sügavkülmutada, - hapendada, - marineerida. Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida.
Külv oleks tehtud 60- 70 päeva enne haljasmassi vajadust, nii võib suve jooksul kasvatada suvirapsi. Suviraps on talirapsist kuivaine rikkam, alates õitsemisest väheneb haljasmassi toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil, sügisel külvates saadakse halajsmass kevadel. Võib ka kevadel küslvata, nii saab haljasmassi suvel ja sügisel. Võrreldes suvirapsiga on kevadel külvatud talirapsi haljasmass pikema aja vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud. Söödakapsas Kasutatakse põhiliselt siirdesöödana, suure proteiinisisaldus ja kõrge saagikus. Võib kasutada silokultuurina. On lisaks kõrgele seeduva proteiinile, mineraalainete ja vitamiinidele ka suhkruid 6-8%. Soodustab haljasmassi sileerimist, kiiresti tõuseb happesus. Sirdesöödaks kasutamist õigustab suur külmakindlus sügisel. Stabiiselt suure saagiga. Söödakapsas on lehtkapsa teisend, kuulub ristõieliste teisend. Kuulub ristõieliste sugukonda
Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega.Võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel.Rukis sügisel,vähesel määral kevadel;talinisu kevadel;triticale sügisel ja kevadel 4)alustavad kevadel kasvu tunduvalt varem ja kiiresti 5)valmivad varem6)kasut paremini veevarusid 7)suruvad umbrohtu paremini alla Organisatsioonilised eelised:1)nende tööde pinge jaguneb pikemale perioodile2) varasem koristusaeg annab aega põldu harida.Suudavad vastus pidada ebasood-satele tingimustele- talvekindlus, külmakindlus.Karastumine-2faasi:1)temp on päeval üle 5C,öösel 0C ringis,normaalse valgustatuse,mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees taimedes intensiivne.Jahedas kogunevad taimedesse varuained. taimed taluvad 10-12C külma.2)valgus pole vajalik,temp peab langema alla 0C. Toimub vee vähenemine,suureneb rakumahla kontsentratsioon.Talub 20C külma.
Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega.Võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel.Rukis sügisel,vähesel määral kevadel;talinisu kevadel;triticale sügisel ja kevadel 4)alustavad kevadel kasvu tunduvalt varem ja kiiresti 5)valmivad varem6)kasut paremini veevarusid 7)suruvad umbrohtu paremini alla Organisatsioonilised eelised:1)nende tööde pinge jaguneb pikemale perioodile2) varasem koristusaeg annab aega põldu harida.Suudavad vastus pidada ebasood- satele tingimustele-talvekindlus, külmakindlus.Karastumine-2faasi:1)temp on päeval üle 5C,öösel 0C ringis,normaalse valgustatuse,mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees taimedes intensiivne.Jahedas kogunevad taimedesse varuained. taimed taluvad 10-12C külma.2)valgus pole vajalik,temp peab langema alla 0C. Toimub vee vähenemine,suureneb rakumahla kontsentratsioon.Talub 20C külma.
kasutatud ainetest ka klientidele Informatsioon ka teistele n. kliendile (ruumikasutajad), oma organisatsioonile 3.2.4 Kliendi informeerimine Kliendil on oma osa põhipuhastuseprotsessis. Tavaliselt tema tühjendab ruumi tööpinnad enne töö läbi viimist. Selleks on informatsioon oluline õigeaegselt ja samuti kuulub küsimuse alla usalduslik ja turvaline teenindus. Näiteks trepikodade hooldustöödes tuleb välja panna koristusaeg teadetahvlile, et elanikud saaks oma asjad eest ära panna. Koristuse ajaks pannakse pannakse nähtavale kohale välja hoiatussildid. 3.2.5 Tähelepanu Elukaare tundmaõppimine sobib ka põhikoristusse. Pindade pesemisel ja kaitsmisel kasutada tehnoloogiat mis võimalikult vähe koormaks elukeskkonda. Säästa loodust saame, kui kasutame aineid mis lagunevad looduses ja kasutame doseerimisel õigeid annuseid. Põrandahooldustoodetes on aineosi, mis on keskkonnale kahjulikud
annaabi.ee 
