Korilus Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Korilus 3. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Käes olevas referaadis tahaksin ülevaate anda korilusest, selle arengust, nende tegevusest ja kommetest ning kuuluvusest maailmamajandusse. Korilus Kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga
majanduse lihtsast toimimisest ehk funktsioneerimisest. Majandus funktsioneerib, kui majandusprotsessid kulgevad põhimõtteliselt muutumatute karakteristikutega; majandus areneb, kui selle elemendid ja elementidevahelised seosed muutuvad, kui kaob vanu ja tekib uusi iseloomulikke jooni, omadusi ja suhteid. Korilus: Inimesed elasid põhiliselt kogukondades ja olid üksteisest täiesti isoleeritud. Kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse
Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu loomadki. Eks just taoline loomade kombel mõtlemine oligi muinaseestlastele ja nende nn. loodusrahva päritolu eeskujuks. Korluse alla mõistame me aga marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks.
pinna, sh. põhja ja sageli ka serva ning mõnikord isegi nõude siseküljed vahetult serva all. Kaunistused paiknevad horisontaalsete vöönditena. Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. ning kolmel Eestist leitud killul esineb isegi kammivajutistest veelinnu kujutis. TÖÖ JA ELATUS KORILUS JA KÜTTIMINE Kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja
valmistati küljest kildude äralöömise teel. Selliseid varaseid primitiivseid tööriistu nim mõnikord eoliitideks. Perioodi lõpul olid kivitööriistadel juba erinevad kujud, vastavalt 18 sellele, milliseks tööks need olid mõeldud. Lisaks kivist tööriistadele kasutati ka luust ja sarvest töövahendeid. Kasutades tööriistu sai H. habilis hakkama keskkonnas, mis varem oli olnud primaatidele ebasobiv. Tööriistu kasutasid nad põhiliselt koriluse juures ja loomaraibete liha tükeldamiseks. Tööriistad olid väga lihtsad, ilmselt kaevekepikesed, millega kaevata välja söödavaid juurikaid ja uuristada lahti näriliste urge. Liha lõikamiseks kasutati mitmesuguseid ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille üks ots teritati kildude ära löömisega hambuliseks teraks. Tööriistadena kasutati ka teravaservalisi kivikilde. H.. habilis oli vaid maapealse eluviisiga. Põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad,
EESTI TALURAHVA KULTUUR Koostaja : Marju Neemrand Juhendaja : Annemari Vaas SISSEJUHATUS Eestlane on olnud maarahvas. Viistuhat aastat on eestlased Läänemere kaldal elanud. Nad on püsima jäänud tänu maale ja metsale. Metsade keskele rajas ta oma talu. Mets varjas teda vaenlaste eest. Talus kasvas eestlane kokku maaga Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Muinasajast alates on pere ja kodu olnud kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis. Vanemas eesti keeles tähendas "pere" üldiselt sedasama, mis talu. Esiaja ühiskonna algüksuseks oli perekond. Naabermaadega võrreldes oli külakultuur Eestis suhteliselt nõrk. Suurem osa rahvast elas taluperedes. 18. sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
