Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on
Mr. Wiggles Mr.Wiggles, pärisnimega Steffan Clemente, on tänavatantsija, kes on hinnatud eelkõige tema ,,poppingu" oskuste pärast. Wiggles on olnud aktiivne tantsijana, näitlejana, koreograafina, tantsuõpetajana, muusikaprodutsendina kui ka grafitikunstnikuna. Ta valdab hip-hopi tantsustiile nagu näiteks popping, breaking, locking ja kindlasti paljusid veel. Steffan Clemente on pärit New Yorgi linnaosa Bronx'i lõunaosast. Ta on puertoriikolane. Algselt sai ta hüüdnime ,,Dom", mille ta muutis pärast showd Virginia rannas ,,Mr.Wiggles'iks" Mr. Wiggles esineb nii sooloartistina kui ka gruppides: Rock Steady Crew, Electric Boogaloos
Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener 2000–2001 Haabersti Vaba Aja Keskuse juhataja Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener 1999–2000 Tallinna Jääspordi Kool — õppeala juhataja 1995–1998 Treener Lillehammeri (Norra) iluuisutamisklubis Töötanud erinevates iluuisutamise suvelaagrites Soomes, Rootsis, Norras treeneri ja koreograafina 1971–1996 Tegeles aktiivselt spordiga Huvitavad faktid Anna Levandi kohta: Ta on abielus Allar Levandiga, kellega tutvus Calgary olümpiamängude ajal. Neil on lapsed Anders, kes lõpetas Vanalinna Hariduskolleegiumi, Armand, kes õpib Vanalinna Hariduskolleegiumis, ja Arlet. 17. detsembril 2002 avati Premia jäähall, mis valmis Anna ja Allar Levandi eestvedamisel. Keelteoskus: eesti, vene, inglise, norra, soome Infoallikad: http://www
Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste. Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri lavastaja ja näitekirjanik, keda on kirjeldanud meedia kui uus ja tavapäratu teatrikunstnik. Tema ulatusliku karjääri jooksul on ta töötanud ka koreograafina, esinejana, maalijana, skulptorina, videokunstnikuna ja heli-valgustehnika disainerina. Ta on tuntud oma koostööpartneriga Philip Glass ja paljude teiste artistitega, sealhulgas Heiner Müller, Lou Reed, Tom Waits ja Lady Gaga. Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda.
Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Suvelaagriga. Valdavalt muusikaliprojektide vedajateks on olnud püsiv tuumik: endine Viimsi Keskkooli direktor Leelo Tiisvelt projektijuhina, TPÜs näitejuhtimise lõpetanud huvijuht Külli Talmar lavastajana, mainekas tantsupedagoog Maido Saar koreograafina, kunstiõpetaja Kristel Värv kunstnikuna ja muusikaõpetaja Andrus Kalvet koormeistrina, Viimsi Huvikeskuse direktriss ItaRiina Pedanik lauluõpetajana ja Merike Hindreus, kes nüüdseks on üle võtnud kunstniku ja projektijuhi rasked ülesanded. Kõik need aastad on etendusi juhtinud ülitäpne ja nõudlik Merike Ennomäe. Esimeste muusikalide orkestreerija ja dirigent oli kooli
Etendusest “Dekameron” Külastasin 11.10.2019 VAT Teatrit ning etendus, mida huviga jälgisin, kandis nimetust “Dekameron”. Vaatemängu autor on Giovanni Boccaccio, dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka ning kunstnikuna andis panuse Illimar Vihmar. Samuti ei puudunud menutükist muusikaline ega koreograafiline osa ning heliloojana tegutses Veiko Tubin ja koreograafina Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning osatäitjateks olid Karolin Jürise, Maarja Tammemägi, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Stefan Hein ja Mathias-Einari Leedo. Lavastus juhib mõtlema elule enda ümber, mis on alati pisut ootamatum, ohtlikum ja arusaamatum, kui me tunnistada soovime. Kunagi ei tea, mis, kes või hoopiski milline äkiline
Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja balletiteatris balletti “Canzone”. Pär Isberg on teinud tavalisest balletist tõesti midagi teistsugust ja huvitavat. Mulle väga meeldis tema töö ja kuidas ta suutis kombineerida erinevaid tantsustiile ning iga tantsu pala oli tegelasele omane ja iseloomulik. Palju oli ka akrobaatilisi trikke mis tõid lavastusele palju särtsu. Balletti muusika komponeerisid Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Riedel on üks kolmest
alates aastast 1999 Eesti Rahvusballeti trupi solist. Ta on mänginud peaosi paljudes kuulsates ballettides nagu näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Tuhkatriinu" ja ,,Sülfiid". Samuti on ta pälvinud mitmeid auhindu nagu näiteks Eesti teatri aastaauhind (2004), ERGO tantsuauhind 2011 ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2007). ,,Medea" lavastaja on Gianluca Schiavoni, kes on pärit Itaaliast. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud koreograafina, tehes debüüdi soologa ,,Andromeda". Gianluca Schiavoni on töötanud ka mitmete suurprojektidega, nende hulgas loonud koreograafia Matthias Zentneri lavastatud Audi reklaamfilmile (2011). ,,Medea" dirigent on Vello Pähn, kes on alates 2012. aasta sügisest Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Vello on juhatanud orkestreid Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, USAs jm. Räägiksin siis veidi ka sellest, mis mina ,,Medeast" arvan. Minule ,,Medea" muusika väga ei
Enamasti heidetakse ette, et ta ei loonud mingit kindlat tehnikat ega jätnud maha koolkonda. Kuid kas see oligi tema eesmärgiks? Duncanile oli tants inimese vaba loovuse väljendus, mille puhul keha treenitus oli oluline vaid mõtete ja ideede väljendamiseks. Tants ei olnud tema arvates mitte vähestele valitutele mõeldud akadeemiline distsipliin, vaid igale inimesele kättesaadav võimalus enese arendamiseks. Lisaks sellele on viimaste aastakümnete uurimused näidanud, et Isadora ulatus koreograafina on olnud väga avar. Nooruse lüüriliste (rõõmsad, kurvad, igatsevad, tulised, mänglevad), religioossete ning meditatiivsete tantsude kõrval on ta küpsemal perioodil loonud ka heroilisi tantse, mille kontekst on enamasti poliitiline või sotsiaalne, ning tööliigutusi kasutavaid tantse. Duncani tantsud olid sageli inspireeritud vanast Kreekast või renessansist - ning väljendasid inimvaimu kogu selle ulatuses. Duncani zhestid nagu ideedki olid
annaabi.ee 
