1. Kindel ja kitsas eesmärk + hüpotees. 2. NB varem väljatöötatud kava = süsteemsus. 3. Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud (fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt) 4. Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi subjektiivsust, kõrvalmõjusid ja mürafaktoreid) 5. Võrreldavus ( kui vaatlejaid on mitu)- on tagatud vaatlusprotokollide abil. 6. Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne. 7. Teadlikkus võimalikest vigades: metodoloogilised vead (representatiivsus) registreerimisvead (lähtuvad vaatlejast) interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast) Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus) Objekti hõlmamise ulatuse alusel (kõikne- 100% ja mittekõikne- osa tervest) Andmete hankimise viis (otsene, osalus- ka varjatus vaatlus) kõigil omad head
4) Vaatluse alusel kogutud informatsioon peab olema kontrollitav. Kontrolli puudumine on seotud sellega, et uurija peab leppima sellega, milline on olukord. Seetõttu tuleb vaatlusel baseeruvate uuringute alusel tehtavaid järeldusi teha äärmise ettevaatlikkusega. Vaatlusmeetodi eelised Bailey järgi (viidatud Lehtsaare konspekt): 1. sobivad, kui jälgida mitteverbaalset käitumist; 2. registreeritakse loomulikku käitumist; 3. korduvvaatluste korral kujuneb isiklik suhe vaadeldavatega; 4. vaatlusaluste reaktiivsus on suhteliselt väike. Vaatlus on ökonoomne raha ja varustuse mõttes, kuid kulukas aja mõttes. Samas nõuab vaatlus kannatlikkust ja õnne rohkem kui teised meetodid. (Sommer & Sommer, 2002). Vaatluse liigid Vaatlust on võimalik klassifitseerida erinevate aspektide järgi: Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 15
annaabi.ee 
