Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
Lugedes ei
suuda lapsed harilikult ise puuduvat teavet tuletada. Ka võib ununeda partneri eelnev repliik.
Õpetaja ülesanne on teadvustada, mida ta ise teksti lugedes juurde mõtleb, ning rääkida
sellest õpilastele jõukohase sõnastusega.
Õpilaste lugemine on enamasti monotoonne. Ilmekus (intonatsioon) eeldab ladusat
lugemist ja lause tähenduse ning mõtte mõistmist. Järelikult on elementaarseid
intonatsiooniharjutusi võimalik kasutada korduvlugemisel pärast lause sisu ja mõtte
teadvustamist. Õpilased imiteerivad Õp lugemist. Õpilaste tähelepanu saab ükshaaval
suunata ilmekuse kolmele tunnusele:
1. Ütluse eesmärgist ja strateegiast tulenev toon (rõõmsalt, kurvalt, kurjalt, sõbralikult..)
2. Lauselõpu intonatsioon (küsimus, korraldus, väide)
3. Rõhulised sõnad või sõnarühmad (kajastavad uut teavet). Selgitamiseks sobivad
vastused küsimustele (Peole ruttas kes? - Peole ruttas Mõmmi. Mõmmi ruttas kuhu
annaabi.ee 
