SISSEJUHATUS KALAKASVATUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] • Vee läbivoolul põhinev e traditsiooniline kalakasvatus (tiigikasvatus, kasvatamine basseinides või kiirvoolukanalites, sumbakasvatus). • Kasvatamine vee korduvkasutuse süsteemis RAS. VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV KALAKASVATUS/VESIVILJELUS SÕLTUV JA SÕLTUMATU VEEVARUSTUS SÕLTUMATU JA SÕLTUV VEEVARUSTUS Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Taani tüüpi) Sõltumatu veevarustus Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid
kf = Võimsusbilansi abil määratakse kindlaks signaali levimisel saatjalt vastuvõtjale ja tagasi olevad kaod ning leitakse nende abil sobilik f seadmete konfiguratsioon tagamaks vajalikku signaal-müra suhet Linnatingimustes kahaned korduvkasutuse tegur 5-7-ni. 1.5 - 1, suurlinna keskus vastuvõtja sisendil. Tugijaama seadmete konfiguratsiooni elementideks on Sageduse korduvkasutus ja kanali-interferenti suhe (C/I)
Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaenergeetika põhiliseks toormaterjaliks on Uraan (U). Uraan on hõbevalge läikiv raskemetall, mis kattub õhu käes aeglaselt musta oksiidikihiga. Radioaktiivne element, mille radioaktiivse lagunemise lõppsaadus on plii. Majanduslikult tasuvad uraanivarud suudavad kindlustada tuumaenergia tootmise praeguses mahus mitmekümneks aastaks. Vajaduse kasvamisel suudetakse käiku tuua ilmselt ka uusi varusid. Tuumakütuse korduvkasutuse tehnoloogiate arendamine võimaldab ilmselt tuumaenergia tootmise mitme järgneva sajandi jooksul. Maailmas kaetakse tuumaenergiaga ca 18% elektrienergia vajadusest, paljudes riikides, nagu näiteks Prantsusmaa, Leedu, Belgia, Slovakkia, on tuumaenergia osatähtsus oluliselt kõrgem. Töötavate tuumareaktorite arv maailmas on ületanud 440 piiri, intensiivne tuumareaktorite ehitus käib Hiinas, Jaapanis, Koreas ning Taivanil, aga ka Venemaal, Slovakkias, Ukrainas ja mujalgi
loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott? Ökoloogiline seljakott (ecological rucksack, ecologischer Rucksack) tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud ,,nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog 27. Mida uurib elutsükli analüüs? Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonnaprobleemi Maakerda ülerahvastatus Loodusvarade ammendumine ja kasutamine Looduse mitmekesisus Energiakasutus Saastumine 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu? Suremus on vähenenud (eriti arengumaades), sündivus aga on jäänud samaks Rahvastiku vananemise probleem, tööstusmaades
Ka riiete ja tarbeesemetega saab kokku hoida, kui osta neid kas taaskasutuskeskustest või just kallimaid ning selle võrra ka kvaliteetsemaid. Kui osta klassikalisi riideid pole vaja neid iga mööduva hooajaga moest välja minemise pärast välja vahetada ning saab jälle kokku hoida. Poekott Suureks teemaks on üles puhutud ka poekottide valik- kas kasutada kile- või paberkotti. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, kuidas nad on valmistatud ning korduvkasutuse võimalusi. Paberkotte on erinevaid- nii pruune kui ka kiletatud piltidega kotte. Neid valmistatakse puidust saadavast tselluloosikiust ehk siis taastuvast toorainest. Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad, puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus
kaltsud, absorbent jms.) Päevavalgus- ja säästulambid Kogutakse tervelt eraldi konteinerissse Patareid ja akud Kogutakse pliiakudest eraldi konteinerisse Liivaeraldaja jäätmed Sisaldavad õli; kogutakse nagu ohtlikke jäätmeid VANASÕIDUKITE direktiivi sihid korduvkasutuse, taaskasutuse ja kõrvaldamise osas on järgmised: 2006. aastaks tuli vähemalt 85% kasutuselt kõrvaldatud sõidukite (romusõidukite) massist taaskasutada; 2015. aastast alates tuleb vähemalt 95% romusõidukite massist taaskasutada, millest maksimaalselt 10% on energia taaskasutus. Rakendus tootja vastutuse põhimõte, mis suunab nn probleemtoodete tootjat tema poolt turule lastud toodetest tekkivaid jäätmeid kokku koguma ja taaskasutama
ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott - Tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. 27. Mida uurib elutsükli analüüs - Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonna probleemi - Maakera ülerahvastatus; Loodusvarade ammendumine ja kasutamine; Looduse mitmekesisus; Energiakasutus; Saastumine. 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu - Suremus on vähenenud(eriti arengumaades); 30. Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu - Pereplaneerimine; Sündivust vähendavad abivahendid; Naiste olukorra parandamine; Laste suremuse vähendamine;
probleeme. Enamasti nad isoleeritakse (klaasist või portselanist katetesse) ning maetakse maa- alustesse tühemikesse. Tuumaenergia tootmine E. Bertel, R. Morrison Nuclear energy economics in a sustainable development perspective. NEA News 2001 No. 19.1, 14-17 Majanduslikult tasuvad uraanivarud suudavad kindlustada tuumaenergia tootmise praeguses mahus mitmekümneks aastaks. Vajaduse kasvamisel suudetakse käiku tuua ilmselt ka uusi varusid. Tuumakütuse korduvkasutuse tehnoloogiate arendamine võimaldab ilmselt tuumaenergia tootmise mitme järgneva sajandi jooksul. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised vaatlused USA-s, Rootsis, Suurbritannias ja Soomes näitasid, et tuumaenergia suudab võistelda teiste energialiikidega vabaturu konkurentsis. Alltoodud tabelis on esitatud kulude hinnang kahe erineva dotatsiooniastme jaoks
*Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. *Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvat kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Eesti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki *Õhukvaliteedi parandamine ( s.h. transpordiemissioonide vähendamine) *Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. *Jääkreostuse likvideerimine. *Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. *Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. *Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. *Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika *Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks Eestis on asjaolu , et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid *Keskkonnaministeeriumi haldusalas ja suur osa riiki ja enamus selle kodanikke keskkonnahoiuga ei tegele.
hukkuvad vähid kiiresti. Külmas vees lahustub rohkem hapnikku kui soojas. Külmas vees aeglustub ka vähi elutegevus, mille tõttu tema hapnikuvajadus väheneb. Soojemas vees elutegevus elavneb ja hapnikku vajatakse rohkem. Kriitiline periood on kevad, kui jääkatte all, seisvas vees võivad vähid hapnikusisalduse vähenemise tõttu surra. Toitaineterikkas tiigis võib orgaanilise aine liig vee põhjakihis hapniku ära tarvitada ja samuti hapnikupuudust tekitada. Veevahetuse, vee korduvkasutuse või aereerimise abil saab veekogu hapnikureziimi parandada. Puurkaevuvesi on hapnikuvaene ja seda tuleb vähitiikidesse laskmise eel aereerida. Happelisus ja aluselisus Vee happestumine on kahjustanud Soome ja Rootsi väikesi oligotroofseid veekogusid. Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure puhverdusvõime tõttu tavaliselt probleemiks. Tähelepanu tuleb pöörata vaid rabavetele, mis on meie looduses kõige happelisemad.
Kui sisseostud on tehtud, tuleb viimased transportimiseks ka kuskile panna. Enimlevinud võimalusteks on plastikkotid, paberkotid ja erinevad riidest kotid. Nii rahast kui ka keskkonnast hoolivad tarbijad seisavad sageli valiku eest, millist kotti eelistada. Tundub, et valiku tegemine on lihtne. Tegelikult on teemas palju peidetud aspekte, mida peaks jälgima. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, elutsüklit tervikuna, rahalist kulukust ja korduvkasutuse võimalusi. 5.1 Paberkotid Esimesena võtame luubi alla paberkotid. Paberkotte on tänapäeval kõikvõimalikke kiletatud piltidega kotte, värvilisi kriitpaberist kotte, pruune kotte jne. Esimest korda võeti paberkotid kasutusele sajandeid tagasi. Teadaolevalt kasutati poekauba pakendamiseks paberkotti juba 1630. aastal. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa paberkottide laialdasema leviku. Paberkottidele hakati valmistama kandilist põhja 19
(VÕKS 123) * Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud. 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid Materjal: õpik lk. 259 264. Arenenud majanduse ja tarbimisega riikide osa jäätmete tekitamisel on kõige suurem. 1989 a. Euroopa jäätmehoolduse strateegia põhimõtted: jäätmete tekkimise vältimine jäätmete taaskasutuse ja korduvkasutuse eelistamine jäätmete kasutusest kõrvaldamise meetodite optimeerimine jäätmete transpordi reguleerimine tekitatud kahju heastamine 1989. aasta Baseli konventsioon rahvusvaheline konventsioon, mis reguleerib riikidevahelist ohtlike jäätmete importi/eksporti. Ohtlikke jäätmeid tohib vedada vaid eksportiva riigi, transiitmaa ning importiva riigi pädeva asutuse loal.
perioodiks. Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvad kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Õhukvaliteedi parandamine, transpordiemissioonide vähendamine. Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. Jääkreostuse likvideerimine. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks eestis on asjaolu, et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid keskkonnaministeeriumi haldusalas ja suur osa riiki ja enamus selle kodanikke keskkonnaga ei tegele.
Põllumaa Ehitistealuse maa jalajälg Maailma Loodusfondi (WWF) avaldatudraporti kohaselt on Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta üks maailma suurimaid. Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Nt 1kg kulla tootmiseks on see 350 000 kg ja hambaharja jaoks 1,5 kg Elutsükli analüüs LCA - toote keskkonnamõju hindamine kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimaluse ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. SÄÄSTEV ARENG JA EESTI Säästva arengu põhimõte - tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Säästev, säästlik, tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, mõistlik, kestev, tugiv?? Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti ÜRO inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972.aastal 1987.aastal sõnastati põhimõte:
mahetoodangu sertifitseeritud käitlemissüsteemi ja logistikatalituse. Loome riigi abiga sõltumatutest asjatundjatest ja entusiastidest mahetootmise arenduskeskuse. Mahetoodetele tarbijate usalduse võitmiseks kavandame abinõud geneetiliselt muundatud organismide kasutamise vastu Eesti põllumajanduses. 4. Soodustame teadusmahuka, vähese toormekulu ja madala keskkonnamõjuga tootmist ning materjalide säästlikku kasutamist, lähtudes korduvkasutuse põhimõttest, ning taastuvenergeetika laialdasemat kasutamist. 5. Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 6. Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda
kvaliteedi kohta) Andmed koolituse kontaktisikute kohta /skeem seinal?/* (nimed, tel.,funktsioonid, delegeeritud ülesanded, nende võimalused, omavahelised seosed, info edastamise teed, planeeritud kontaktide ajad jne.) Operatiivne info ja meelespea: leian eksimatult ja kiiresti vajaliku materjali (paljude võimaluste hulgast leida oma viis)* - kaaned, toimikud, kiled, sahtlid, jne.) Lepingute, tellimuste, kirjade alused (trafaretid, mida kerge muuta korduvkasutuse eesmärgil) Ajalised tegevusgraafikud, aja planeerimine ja kasutamine Arvutivõimaluste maksimaalne ärakasutamine koolituslink, avatud failid, infolehe koolitusnurk personali koolituse andmebaas jne Dokumentide hoidmine ja säilitamine: põhimõttel, et kiiresti leida vajalik dokument, mugav, nägus, otstarbekas. Mida säilitada, mida uuendada, mis arhiivi? Koolituseelarve 1.1..Täienduskoolituse sisuga seotud kulutused 1.1.1. Kursused ja seminarid Kursusepäeva maksumus
Põhimõte seisneb selles, et ettevõtted toodaksid vähem rämpsu ning saastaksid vähem keskkonda, kui nad on kohustatud maksma nende "kõrvalsaaduste" eest. Alternatiivid ja vastuseis tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamisele. Mõned tootjad, sh karastusjookide valmistajad/pakendajad kasutavad korduvkasutatavat toorainet vabatahtlikult, sest see aitab raha kokku hoida. Teised tootjad on jäätmete korduvkasutuse kohustuse võtnud endale vabatahtlikult, kuna nad kas tahavad piirata jäätmete teket või siis soovivad kastutada jäätmeid toorainena. Näiteks on Euroopa paberitootjad ja paberi taaskasutust korraldavad firmad 2002. aastal üheskoos sõnastanud Euroopa paberi taaskasutuse deklaratsiooni (European Declaration on Paper Recycling -EDPR). 2005. aastaks oldi EDPR mõjul võetud edukalt taaskasutusse 56% Euroopas toodetud
orgaanilise aine koosseisu, suur osa energiast aga läheb süsteemist läbi ja eemaldub soojusenergia näol. Energia võib ökosüsteemis koguneda, siis uuesti vabaneda, aga teda ei saa teist korda uuesti kasutada kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid nad peavad saama ja andma energiat. Erinevalt energiast võidakse aineringes osalevaid biogeenseid elemente (süsinik, lämmastik, fosfor jt.) ja vett kasutada korduvalt. Toiteelementide korduvkasutuse efektiivsus sõltub aga ökosüsteemi tüübist (korallriff korduvkasutus puudub). Looduslikes ökosüsteemides kehtivad kindlad seaduspärasused, mis määravad nende stabiilsuse. Kõik ökosüsteemid sisaldavad ökoloogilisi komponente (nii abiootilisi kui ka biootilisi) ja nende ökoloogiliste komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud
• vedaja nõudmisi • kindlustusseltside nõudmisi • kauba saaja soove ja nõudmisi • pakendite ja pakkimisega seotud seadusandlust • pakendite ja pakkematerjali korduvkasutuse võimalikkust. Viimasel ajal on hakatud rohkem tähelepanu pöörama pakkematerjalide tarvitamisjärgsele hävitamisele ja korduvkasutusele. Seadusega on määratud ka pakendi omaniku vastutus pakendi keskkonnasäästliku hävitamise eest. Eelistus on pakendite korduvkasutamisel. Vastutus pakendite
annaabi.ee 
