Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus
On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate
küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja
seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et
korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga
(sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole
ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui
need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad.
Uuringud korduvatest intervjueerimistest on tegelenud peamiselt kahte tüüpi
mõjudega, mida tavapäraselt kutsutakse reministsents ja hüpermneesia (e. liigmälu; mälu
salvestatud info haiglaslikult intensiivne meeldejätmine). Reministsents viitab uue
informatsiooni esilekerkimisele korduvate intervjuude käigus; hüpermneesia viitab
annaabi.ee 
