Millised suunad on metallurgias domineerivad viimastel aastakümntel ? 1) Metallimahukate toodete thnoloogias on hakatud metalli säästlikumalt kasutama või mõne teise materjaliga (nt plastikuga ) asendama ; 2) Põhja riikidest on see keskkonnda saastav majandusharu püütud paigutada Lõuna riikidesse , kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud 3) Kasvanud on metallide korduvasutamine . Mis on legeerimine ja mis on legeerivad metallid ? Legeerimine on metalliliste , harvemini mittemetalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks , mõne erii omaduse esiletoomiseks või tehnoloogiliste omaduse parandamiseks . Musta metallu rgia tooraine on rauamaak ja legeerivad metallid ( mangaan , kroom , nikkel ) Mis on värvilised metallid ? Nad omavad värvi
reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest
reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett. Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37%
kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 m³, veepuuduse all kannatav on alla 1000 m³, s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on veeuputused: Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärineb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada tuhat tonni vett, et toota üks tonn nisu väärtuses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14 000 dollari võrra Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) EUTROFEERUMINE eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine
annaabi.ee 
