Portfoolio kuulmispuudest
Elektriliste helisignaalidega
stimuleeritakse otse kuulmisnärvi. Operatsioon tehakse üldnarkoosiga ja see kestab mitu
tundi. Operatsiooniga kaasnevad kõik riskid. Oluline on see, et operatsiooni läbiteinu jääb
ikkagi kurdiks või vaegkuuljaks, temast ei saa hetkega kuuljat ning ta vajab habilitatsiooni
samavõrd kui teised kurdid ja vaegkuuljad. Samuti ei ole veel teada, kui kaua implantaat vastu
peab. Mõned lakkavad funktsioneerimast juba varsti pärast operatsiooni. Kordusoperatsioone
viiakse küll läbi, kuid kuna antud tehnika on ikkagi uus, ei ole arstid veel päris teadlikud
tulemustest. Eestis siiani veel kohleaarimplantatsioone ei ole tehtud.
Kurtuse põhjused
Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus
teadmatuks (1991, Inglismaa).
Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud:
Kaasasündinud:
pärilikkus (5%)
Päriliku kurtuse puhul on kolm erinevat olukorda: (a) dominantne; (b) retsessiivne; (c) soost