stereotüüpi muutustele. Nt madal stardikiirendus, kuigi tugev treening · väga oluline on koormuse ja puhkuse vahekord, lihtne reegel 10 meetri kohta 1 minut puhkust · oluline on intensiivsus mitte maht · vigastuste vältimiseks teha korralikult eelsoojendust, mida jahedamad treening tingimused seda enam teha. Vanematel harjutajatel tuleks soojendus harjutusi kestvamalt teha · kiirusbarjääri ennetamiseks on oluline varakult alustatud mitmekülgne treening · kordusmeetodil on soovitatav jooksukiiruse vaheldumine treeningu jooksul · tsüklilistel harjutustel ei tohiks harjutuse kestvus olla pikem kui 8-10 sekundit, noorte puhul mitte üle 6 sekundi. · sportmängudes peab alati olema hea seos jooksukiirusel ja mänguliste tehnilis-taktikaliste liikumistega · liigutuste kiiruse arendamiseks sportmängudes on soovitatav järkjärgult kiirust suurendada, samuti tõsta harjutuste keerukust lihtsatest kuni mänguliste situatsioonideni
lihaskontraktsiooni jooksul Jõuvastupidavus- jõud, mida lihased suudavad pikemat aega Võimsus- lihasjõu ja kiiruse tulemus, välise vastupanu ületamine max jõuga Absoluutne jõud- võime sooritada max lihaskontraktsiooni Suhteline jõud- absoluutse jõu ja keha massi suhe 1 korduse maksimum- kui palju sportlane tõstab 1 kordusega, jõutreeningu planeerimise aluseks Jõu arendamine Sooritamine kordusmeetodil Kordamine seeriatena, korratakse ilma pausita Seeriate vahele jääb puhkeintervall, mille pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel Puhkepausi tähtsus Jõuvõimete arengu aluseks Väsimuse aste määrab KNS aga ka lihasraku adaptatsiooni jõutreeningule. Lihasvastupidavuse arendamine Seeritate arv 3-5 Sooritatakse suure korduste arvuga 20-50 Puhkepausid lühikesed 30sek
Isoleeritud harjutuse eeliseks on võimalus töötada põhjalikult ühe lihasega. Funktsionaalne jõud tähendab mitme lihase koostööd, tavaliselt harjutused keharaskusega. Kompleksseid harjutusi kasutatakse selleks, et muuta sportlane funktsionaalselt ja erialalt nii tugevaks kui võimalik. (Thool 2006) 18 1.6.2. Jõu treenimise viisid Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste sooritamine kordusmeetodil. Harjutuste kordamine jõutreeningul toimub seeriatena, kus ühes seerias korratakse harjutust vahepealse puhkepausita. Kolm põhilist tegurit, mis määravad jõutreeningu efekti on harjutuse raskus, korduste arv seerias ja puhkeintervallide pikkus. (Jürimäe, Mäestu 2011) Erikehalisi jõuomadusi suuskadel arendades (näiteks ainult ülakeha abil mäest üles liikumine) tuleks rakendada sarnast metoodikat
siis lülitama veel teise treeningu nädalasse. Üle kahe treeningu nädalas ei ole tavaliselt vajalik kiiruse arendamiseks. 5.2 Jõuvõimete arendamine Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine kordusmeetodil. 99 Sõudmine on unikaalne spordiala selle poolest, et mitte ükski teine spordiala ei nõua samaaegselt väga head aeroobset võimekust ja hästi arendatud jõuvõimeid. Sellepärast on sõudmises vajalik kasutada spetsiifilisi jõu arendamise programme, mis ei ole sarnased teiste spordialadel kasutatavate jõutreeninguprogrammidega. Tuleb arvestada, et lihasjõu arendamine on väga spetsiifiline ja nõuab treenerilt väga häid