miks teha?) Axel Olrik (1864-1917): - Muinasjutu eepilised seadused muinasjutu kompositsiooni reeglid (1908) kehtivad Euroopa kultuuriruumis. (lavalise kaksuse seadus toimuda saab ainult dialoog; aktiivselt saavad suhelda vaid kaks tegelast, kolmanda olemasolule on tegemist passiivse tegelaskujuga) Oskar Kallas (1868-1946): - 1901 kaitses Helsingi Ülikooli juures oma doktoritööd Die Wiederholungslieder der Estnischen Volkspoesie (korduslaulud eesti rahvaluules) 20. sajandi algus 1920ndad - teadusharude vaheliste piiride selge väljajoonistumine - Institutsiooniline iseseisvumine - Domineeriv paradigma soome koolkonna vaade I Teadusharude iseseisvumine - Rahvaluule folkloor (folkloristika) - Muinasteadus arheoloogia - Rahvateadus etnograafia/etnoloogia II Institutsioonide iseseisvumine - 1909 Eesti Rahva Muuseum - 1919 eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu Ülikoolis
vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas - valge vaher sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata Suulisuse paradigma- kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming Suulisele kultuurile on omane: Kordamine Mälu abivahendid- inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika Korduslaulud Häälikutasandi kordus Sõnatasandi kordus( anafoor, epifoor,) Mõttekordus- parallelism Vormelid *Algriimi vormelid *Parallelismi vormelid ( sinine/ punane/ valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika -leksikaalse ühtsuse seadus -pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. Mälu abivahendud nii kooduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
kirjapanduna). Rahvaluuleteooria sündis regilaulu baasil. Suulisuse paradigma traditsiooniline kultuur kui modernse kultuuri vastand 20. sajandi alguses. Rahvaluulet hakati uurima kirjanduse kaudu (kirjutamata kirjandus). Suulisele kultuurile omane: · kordamine · keskendumine protsessile kiigelaul · mälu abivahendid looduses ja keskkonnas olemasolev Regilaulu poeetika korduslaulud häälikutasandikordus algriim(alliteratsioon kaashäälikute kordus; assonants täishäälikute kordus) puudutab ainult värsiridu. sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor, epanastroof jms)> ei küsi! mõttekordus parallelism> värsside omavaheline seotus, konkreetsete asjade kaudu antakse üldmõiste. Nt: öö ja päev = ööpäev, isa ja ema = vanemad. Viib regilaulus mõtte lõpuni.
Algstseen pärineb kahest romaani keelealal sündinud legendilaulust. Germaani ja slaavi legendivastetes kujutatakse Magdaleena roojasust, verepilastuslikke armusuhteid, tema kummitavaid, ilma peata pisipoegi ja temale mõistetud karme patukahetsus-ülesandeid räigetes värvides. Esteetilise mõõdupuuga hinnatuna on see soome rahvaluule tippsaavutusi. Ülesehituselt tihe, omapärane ja dramaatiline, temaatiliselt rikas. Sotsiaalne ja rahvuslik vastandus. Ballaadid ja korduslaulud Hiljemalt 13. sajandil saabus põhjalasse ballaad ehk tantsulaul. Soome ballaadid on esijoones skandinaavia ballaadide mugandused. Skandinaavia ballaadidel tuli loobuda oma meloodiast, värsimõõdust, lõppriimist ja refräänist, koguni stroofilisest jaotusest, et alistuda kalevalarunolistele reeglitele. Muust runoeepikast eraldab ballaadi draamapärane kompositsioon ning armastuse ja surma ümber keskendunud temaatika. Ballaadi peetakse feminiinseks luuleliigiks, peamiselt naiste zanr
annaabi.ee 
