Sõna kooselu tähendab mehe ja naise koos elamist, seega käib kooselu alla nii abiellumine kui vaba abielu. Külalisabielu on eri elukohtades elavate inimeste suhe. Külalisabielu võib olla nii abielu kui ka vabaabielu korral ja seda iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Külalisabielu on tänapäeval küllaltki sagedane. Kordusabielu on kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu. Kordusabielud on sagenenud seoses lahutumuse suurenemisega. Fiktiivabielu on abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta. Põhiliseks fiktiivabielu põhjuseks on elamisloa saamine. 2. Abielu on läbi aegade olnud inimeste jaoks väga tähtsal kohal ja on seda ka praegu, kuid mida aeg edasi seda vähem traditsioonilisest abielust lugu peetakse ja seda sõlmitakse, pigem mõeldakse sellele kaasnevatele õigustele ja kohustustele.
Vabas kooselus elavate meeste kui ka naiste soovitud ja tegelikult olemasolevate laste arv on väiksem kui abielus olijatel. Üksikvanemad Sündidest 10-15% on vallassünnid, kus lapse vanem ei ole vaba- ega seaduslikus abielus. Aga ka lapsed kes sünnivad perekonda võivad kaotada teise vanemaist lahkumineku,lahutuse või surma läbi. Seega umbes kuuendik viljakas eas naistest kasvatab last üksikemana. Samas ei tarvitse vanem jääda üksikuks lapse lapse täiskasvanuks saamiseni, kordusabielud või uued kooselud muudavad olukorda. Tuumperekond Statistika alusel on tuumperekond veel tänapäevalgi viljakas eas (25-44-aastaste) meeste ja naiste puhul kõige levinum leibkonnatüüp, sellises perekonnas elab ka Eesti lastest kõige suurem osa. Seega veedab enamik lasetes oma lapsepõlve kahe vanemaga perekonnas, ehkki teine vanematest võib olla kasuvanem. Laiendatud perekond Eestis on üsna haruldane laiendatud perekond, kus koos elab üle kahe põlvkonna inimestest. 1990.
annaabi.ee 
