3 11 1 6 5 1 vormisegu; 2, 3 vormkastid; 4 tõusukanal; 5 ventilatsioonikanalid; 6 kärn; 7 vormi eraldustasand; 8 valulehter; 9 püstkanal; 10 räbupüüdel; 11 toitekanal Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid · Suur töötlusvaru · Suur pinnakaredus · Palju defekte · Suur poorsus Koorikvormvalu Eelised
kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna. Mudeli valmistamisel lisatakse detaili töödeldavatele pindadele töötlus varu vastavalt nõuetele. Järgmine protsess valandi saamisel on mudeli paigutamine vormikasti ning vormikasti täitmine vormiseguga. Vormisegu on vormimaterjalide segu liivvormide valmistamiseks. Vormkast on jäik metallist raam, mis ümbritseb vormisegu valuvormi valmistamise, teisaldamise ja sulametalliga täitmise ajal. Vormimaterjalide all mõistetakse kordkasutusega vormide vormi- ja kärnisegusid (vormiliiv, vormisavi, abimaterjalid). Abimaterjalid lisandid segude tehnoloogiliste, mehaaniliste jne omaduste parandamiseks.Näiteks kivisöetolm, saepuru, kvartsijahu. Valuvormi valmistamine: 1. tervikmudeliga kahte vormkasti: 1) alumise vormipoole täitmine ja tihendamine, 2) ülemise vormipoole täitmine ja tihendamine, 3) vormi kanalisüsteemi sisselõikamine ja vormi koostamine; 2
pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: · valu kord- e. ainukasutusega vormidesse, · valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse
Keerulised malvalandid 200-300°C Lihtkujulised malmvalandid 800-900°C Valandi väljalöömiseks (Shake out) kasutatakse väljalöömisseadmeid, levinuimad on väljalöömisrestid. Kärni väljalöömiseks kasutatakse pneumomeisleid või teisi vibroseadmeid. Valanditepuhastamiseks kasutatakse trummelpuhastust, jugapuhastust (liivaprits, haavelprits) ja elektrokeemilist töötlemist. 7 Valu kordkasutusega e. ainukasutusega vormidesse: Liivvormvalu (sand casting) puuduseks on valandi halb pinnakvaliteet ja ebatäpsus, mis ei vasta tänapäeva nõuetele Koorikvalu (shell mould casting) 8-12mm paksuse seinaga vorm mis valmistatakse kuumutatud metallimudeli abil. Vormi materjaliks on liiv ja sideaineks termoreaktiivnevaik (6-7%). 120°C vaik sulab ja 200-250°C vaik kõveneb (polümeriseerub) pöördumatult, tagades liivvaikvormi suure tugevuse.
........... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 49 2.2.2. Metallide valuomadused............................................................................................................. 50 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse .............................................................................................. 51 2.2.4. Valu korduvkasutusega vormidesse .......................................................................................... 53 2.3. Survetöötlus....................................................................................................................................... 54 2.3.1. Liigitus ...................................................................