vahelduvpingeline pingelang sõltub teda läbivast voolust seega filtri kondensaatori mahtuvusest kui ka induktiivpooli induktiivsusest. Peale selle sõltub induktiivpooli induktiivtakistus ka pulsatsiooni sagedusest ja seetõttu toimib LC-filter seda paremini, mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus. Pulsatsioonisagedus on poolperioodalaldil 50Hz täisperioodalaldil 100Hz. 2.5 Pinget kordistavad alaldid Kõrgemaid alaldatud pingeid on võimalik saada kahel viisil: 1. Kasutades pinget tõstvaid trafosid 2. Kasutades pinget kordistavaid alaldeid (joonis1 26.10.06) Pingekordisti lülitusi on kaks paraleelkordisti ja järjestkikordisti. Paraleelkordistis laetakse kondensaatorid erinevatel poolperioodidel nii, et kondensaatorid on laadimise ajal alaldatava pinge suhtes paraleelselt. Tarbija suhtes jäävad, aga laetud kondensaatorid järjestiku ja nii saab tarbija kahekordse pinge
F r sekundaarmähise takistus ja 2 r' on primaarmähise takistus taandatuna sekundaarpoolele. 1 Teades alaldi sisetakistust ja kondensaatori mahtuvust, saame arvutada ajakonstandi ja selle kaudu tekkiva voolu impulsi kestuse ning käsiraamatutes toodud andmetel võime kontrollida kas taolise kestusega pärivoolu impulss on lubatud või ei. Kui taoline ülekoormus ei ole dioodile lubatud, tekib dioodi riknemise oht ja selle vältimiseks tuleb valida võimsam diood. 3.2.6. Pinget kordistavad alaldid Peale trafo kasutamise on võimalik alaldatud pinge väärtust tõsta alaldatava pinge suhtes ka pinget kordistavate alalditega. Nende kasutamise tingimuseks on tarbitava voolu konstantsus ja väike koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad
r2 sekundaarmähise takistus ja r'1 on primaarmähise takistus taandatuna sekundaarpoolele. Teades alaldi sisetakistust ja kondensaatori mahtuvust, saame arvutada ajakonstandi ja selle kaudu tekkiva voolu impulsi kestuse ning käsiraamatutes toodud andmetel võime kontrollida kas taolise kestusega pärivoolu impulss on lubatud või ei. Kui taoline ülekoormus ei ole dioodile lubatud, tekib dioodi riknemise oht ja selle vältimiseks tuleb valida võimsam diood. 3.2.6. Pinget kordistavad alaldid Peale trafo kasutamise on võimalik alaldatud pinge väärtust tõsta alaldatava pinge suhtes ka pinget kordistavate alalditega. Nende kasutamise tingimuseks on tarbitava voolu konstantsus ja väike koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel
Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks. Ehitus: nukleiinhape (DNA või RNA), kas 1 või mitu molekuli (erinevas struktuuris), valguline kate (kapsiid), osadel viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid (superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid, mis mõjutavad nakatunud peremeesrakus toimuvaid protsesse, 2. Geenid, mis kordistavad viiruse pärilikku materjali. 3. Geenid, mis teevad viiruse struktuurvalke. Inimene ja viirus. 1.) Nakatumisviisid A.) piisknakkus gripp B.) sastunud toidu ja joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus.
annaabi.ee 
