Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis) ja Balti nõukogu · Idee väljakäija Edgar Savisaar · Korraldustõid kordineeris Andrus Öövel Põhjus, rahvustunne · V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi · Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" · Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud
hiskonna vormidest ja kus valitseb palju erinevaid vrtushinnanguid. Postindustriaalses hiskonnas kasvas kiiresti teenindussfr. Selles hiskonnas seatakse esikohale teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tstushiskonnas oli eesmrgiks toota vimalikult palju kaupa, st. vajati rohkem tlisi. Postindustriaalses hiskond vajab haritud spetsialiste, kes on saanud mitmesugust koolitust. Tstusjrgse hiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini koosklastatud kui tstushiskonnas. Tstushsikond kordineeris hsikonna poliitikat ja iguskorda. Postindustriaalses hiskonnas seisab riik ka majanduse arengu eest TEADMUSHISKOND Infot hakati rohkem tarbima, sest inimesed olid haritumad ja teavet ja kergemini ktte. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama INFOHISKONNAKS. Teabe edastamise vimalused avardusid tnud satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile.
kuninga poolt kehtestatud seadustekogu-koodeks. Muistses Egiptuses võeti kasutusele papüürus,millele kirjutati pilliroost kepikestega. Kreekas sai kirjakunst alguse tänu raamatupidamisele,kauba ja selle liikumise ülesmärkimise vajadusele. Üheks pöördelisemaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos oli aga raha kasutuselevõtt. Juba muistses Roomas oli arenenud eelarveline raamatupidamine.Uuenduslikuks sammuks oli aastaeelarve,mis kordineeris finantsasutusi.Seda võib pidada esimeseks riigimajanduslikuks bilansiks. Muistses Hiinas esines raamatupidamine peamiselt riigiraamatupidamisena.Hiinas leiutati ka esimene arvelaud. 2 Keskajal oli raamatupidamine asukohakeskne.Mõisnike süsteem tekitas vajaduse kontrollida omanike vara ja seda just elanikkonna vaesemate kihtide üle. Arvepidamine oli hästi arenenud kloostrites,mis omasid suuri maavaldusi.Just
nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas veelgi Moskva ülemvõimu VARSSAVI PAKT 1955 aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile-Põhja-Atlandi Organisatsioonile(NATO)-oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsiooni e Varssavi pakti 1) Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust kordineeris liikmesriikide kõrgematest partei- ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee 2) Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast TV ÜLESANDED 1Mil moel aitas Teise maailmasõja lõpul kujunenud olukord kaasa kommunistide võimuletulekule Ida-Euroopas? II MS lõpu poole alistati Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning üks neljast
oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koorem kanda Nukogude Liidul.Kasutati lend-lease ssteemi.Selle kaudu USA varustas Nukogude Liitu ja Inglismaad sjatehnika ja toiduainetega.Kusjuures sjatehnika,mis sjas hvis ei kuulunud tagastamisele.Muu tehnika pidid tagasi andma peale sja lppu.Sellest ssteemist oli Nukogude Liidul eriti palju abi,kuna terve sja jooksul armee toideti USA abiga.Hitleri vastane koalitsioon kordineeris oma sjalist tegevust,ajastati pealetunge.Eriti aktuaalne oli Teise rinde avamise ksimus.Teiseks rindeks nimetati Lneriikide poolt avatavat rinnet Lne-Euroopas.See oli isegi rohkem levinud termin kui Lnerinne vms.Esimene rinne oli Idarinne.(Nukogude ja Saksa rinne) Teise rinde mtteks pidi olema see,et ta pidi leevendama sakslaste survet Nukogude Liidule.Teise rinde avamine venis.Avamiseni juti alles 6.juuni 1944.a.(Mingi vike Teine
Nimetus Benelux tuleneb nende kolme riigi esitähtedest. Madalmaad on üks maailma arenenumaid tööstuspiirkondi ning nende majandus sõltub suuresti väliskaubandusest. Selleks, et kaitsta oma kaubandust, lõid Belgia ja Luxemburg juba 1921. aastal Belgia-Luxemburgi Majandusliidu. Liidust kasvas peale Teist Maailmasõda välja Beneluxi Liit, mis võimaldas inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kome riigi vahel ning kordineeris ühist majandus-, finants-, sotsiaal- ja väliskaubanduspoliitikat (Low Countries, s.a). Läbi ajaloo sarnast poliitilist saatust jaganud riigid tunnistasid pärast Teise Maailmasõja lõppu vajadust riikidevahelise tihedama koostöö järele. Beneluxi Liit sai alguse 5. septembril 1944. aastal, mil Belgia, Hollandi ja Luxemburgi valitsused allkirjastasid tolliliidu lepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1948. aastal, eesmärgiga kaotada Beneluxi-siseses kaubanduses imporditollimaksud
olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus. VLO Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit. See moodustati Ida-Euroopa riikide poolt vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile NATO. Organisatsiooni VLO sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust kordineeris liikmesriikide kõrgematest partei- ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Asutamislepingus rõhutati kõiki9de liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. LIIDUVABARIIK sotsialistlike riikide esimese järgu haldusüksus (Nõukogude Liit ja Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik)
tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärk võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla eestlastel oli leping Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus
See omakorda nõrgendas nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas veelgi Moskva ülemvõimu. VARSSAVI PAKT 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile-Põhja- Atlandi Organisatsioonile(NATO)-oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsiooni e Varssavi pakti 1) Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust kordineeris liikmesriikide kõrgematest partei- ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. 2) Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. TV ÜLESANDED 1.Mil moel aitas Teise maailmasõja lõpul kujunenud olukord kaasa kommunistide võimuletulekule Ida-Euroopas? II MS lõpu poole alistati Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning üks neljast okupatsioonitsoonist jäi seal NSVL mõju alla.
välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, millega puhastati põhiline osa Lätist enamlastest. Landeswerhi sõda Lätimaa peamisteks kaitsjateks said Balti Landerswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis, nende tegevust kordineeris Rüdiger von der Goltz. Pärast Riia vallutamist pöördusid saksa väed põhjasuunas, kohtudes Võnnuall Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juulit hakati hiljem tähistama kui võidupüha. Kurss rahule 1919. aasta suvel, mil võitlus toimus vene pinnal, avaldas Nõukogude Venemaa soovi sõda
USA majanduspoliitika USA ei jälginud enam mud majandust, keskendus iseendale. Bretton Woods hakkas lagunema. Erinavate majanduste ebaühtlane areng seotud süsteem hakkas segama, peatas arengu. 1873.a Bretton Woodsi rahasüsteemi lõpp Süsteemis oli kasu, sest ta aiyas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kurssid olid fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF, oli reguleeeriv katuseorganisatsioon, hoidis süsteemi kontrolli all, kordineeris, hoidis valuutapoliitika ühtlasena. IMF-l on ka tänapäeval bäga tähtis roll. Süsteem hoidis ära devalveerumise ohu, kindlustas hinnastabiilsust. Alates 1973.a loodi fikseeritud valuutakurss. Rahapoliitikaga pole võimalik riigil majandust tasakaalust välja viia. IMF Tegevuse põhieesmärgid: toetada rahvusvahelist majandusalast koostööd aitas lahendada rahvusvahelisi probleeme aitas toetada vahetuskursside stabiilsust säilitas vahetuskursse
vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käikus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu.
Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käigus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu
Riigielu korraldamine, majandus, võitlus enamlusega, Saaremaa mäss esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra parandamine. Viljavaru kuni veebruarini. Linnades vähendati leiva kogus inimese kohta päevas 140 grammini. Olukord paranes märtsis, kui saadi abi Inglismaalt, võeti laenu Soomest ning suurriigid avasid krediidi kauba sisseveoks. Kuna valitsus tegeles nende probleemidega, oli see suureks abiks enamluse vastu, mis oli tõsine oht. Nende tegevust kordineeris Kingissepp. Taheti mässu teha detsembris, aga ideele saadi varakult jälile. Saaremaal toimus 1919. a veebruaris mäss, kuna söörlösöd olid mandrist ära lõigatud ning nii vastuvõtlikumad punaste propagandale. See suudeti raskete tagajärgedega maha suruda. Asutava Kogu valimised ja selle tegevus Sai teoks, kuna oldi enamlastest üle ning loodeti, et nemad suudavad olukorda normaliseerida, esimesed valimised 1919 aprilli algul. Rahvaesindus kogunes esimest korda 24. aprillil Estonia
valima teiseks sekretäriks kohalike partei liikmetest. Alates aastast 1971 alustati 2. sekretäri saatmist Moskvast. Eesti oli ainus liiduvabariik, mis suutis hoida kohaliku 2. sekretäri kuni 70ndateni. Ivan Käbin sai hästi läbi Nikita Hrustsoviga. 1955, N. Hrustsov külastas Eestit põllumajanduse teemal (Mitte avalik üritus). E. Tõnurist, A. Green ja V. Väljas Eesti meelsed kommunistid, üritasid mõelda ka Eesti olude ja inimeste peale. E. Tõnurist kordineeris põllumajandust ENSVs, oli maisi kasvatuse vastu. N. Hrustsov oli suur maisiarmastaja (Visiit Ameerikas inspireeris teda). Lahemaa rahvuspargi rajamine (Erakordne ENSV ajal kuulutada väike osa Eestist looduspargist), osutati tähelepanu loodusele, mis tõi jõulise arengu looduskaitse seltsile. A. Green oli Eesti välisminister pikka aega ning tegeles kultuuri ja spordi küsimustega. K. Vaino: 1978-1988- Karl Vaino. 2. sekretär: 1982-1985 A. Kudrjavtsev/ 1985- 1990 G. Aljosin. Meeskond: B
annaabi.ee 
