62 tr 757 43.88 -0.01 0.013481 ? 1.2E-005 < 0.0005 kordinaatide juurdekasvud Koordinaadid nr arvutatud tasandatud x y x y x y 70.59 -46.58 99 -0.0010 -105.29 -0.0016 -250.66 -105.29 -180.07 -151.87 0 -0.0010 194.76 -0.0016 123.77 194
Maamõõtmise eksami kordamisküsimused 1. Kordinaatide määramine 1:50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses) Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L - Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil. - Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L. Ristkordinaadid X jaY - Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja
Mõju ja vastasmõju aksioom- Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on võrd vastupidised ja omavad sama mõjusirget. Jäigastunud aksioom- Deformeeruva keha tasakaal antud jõu süsteemi puhul ei muutu kui keha luged deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks. Tingimused mis jäiga keha tasakaalus on tarvilikud ja piisavad, osutuvad deformeerunud keha puhul tarvilikuks aga mitte piisavaks. Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine- Iga jõud on lahutatav meile sobivas kordinaatide teljestikus selle kordinaat teljestiku telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused
Arv a näitab, mille võrra muutub funktsioon (y), kui argument (x) suureneb ühe võrra. Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafikuks on sirge, mis lõikub y-teljega punktis (0;b) ja läbib punkti (1; a+b). 4.10 LINEAARFUNKTSIOONI GRAAFIK. Graafikuks on sirge mis läbib punkti b. Lineaarfunksiooni y = ax + b graafik on võrdelise seose y = ax graafikuga paralleelne sirge, mis lõikab y-telge punktis (0;b). Kui b > 0, siis see sirge lõikab y- telge b ühikut ülalpool kordinaatide aluspunkti, ja kui b < 0, siis |b| ühikut allpool kordinaatide aluspunkti. 4.11 ÜHE TUNDMATUGA LINEAARVÕRRANDI JA LINEAARVÕRRATUSE GRAAFILINE LAHENDAMINE. Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafiku ja x-telje lõikepunkti abstsiss on lineaarvõrrandi ax + b = 0 lahend. NÄIDE! -2x+6=0 1)Võrrand kirjutatakse funktsioonina. y =0 , y = -2x + 6 2) Koosta tabel. 3) Märgi punktid kordinaatteljestikule ja tõmba sirge. 4) Vastuse leian X telje ja graafiku (sirge) lõike punktis. -2x + 6 > 0
KORDAMINE GEOGRAAFIA ARVESTUSEKS. SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil. RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo. RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid.
Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes Funktsioon-eeskiri, mille järgi sõltumatu muutuja igale väärtusele seatakse vastavusse sõltuvamuutuja üks kindel väärtus. Funk määrpk- sõltumatu muutuja väärtuste hulk Funk muutumispk- sõltuva muutuja väärtuste hulk Nullkohad-argumedi väärtus, mille korral funkts väärtus on null Pos pk- argumendi kõigi selliste väärtuste hulk, mille korral funkt väärtused on pos Neg pk- argumedi kõigi selliste väärtuste hulk, mille korral funk väärtused on neg
Paarisfunktsiooni graafik on sümeetriline y- telje suhtes. Astmefunktsioonid : Paaritu funktsiooni graafik on sümeetriline y=X^-2 ehk Y=1/X^2 kordinaatide alguspunkti suhtes. y=X^-3 ehk Y=1/X^3 Paarisfunktsioon Astmefunktsiooniks nimetatakse funktsioone, f(x) = f(-x) Igal kasvaval ja kahaneval funktsioonil on mida esitab valem Y= X^a Paaritufunktsioon olemas pöördfunktsioon
Mida suurem a, seda kitsam on parabool. Ruutfunktsioon y=ax+bx, kus a Ruutfunktsiooni Graafikuks on y=ax+bx: ja b on antud y=ax+bx parabool, mis ei arvud ning x ja y graafikuks on ole y teljega muutujad. kordinaatide sümeetriline. nullpunkti läbiv Parabool läbib 0 parabool, mida on punkti. võimalik ühitada Paraboolil parabooliga y=ax. puudub haripunkt. Kui a>0, siis avaneb
Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk • join horisontaalprojektsioon 4. kõrgus-süsteemid • Absoluutkõrgus- geoid • ellipsoidkõrgus
Kirjeldus: X koordinaadi saamiseks, tuleb kaardil leida sellele punktile lähim lõunapoolse ristkoordinaati joone väärtus ja liita sellele juurdekasv- juurdekasv näitab kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Y koordinaadi leidmiseks tuleb lähima läänepoolse ristkoordinaadi joone väärtus ja liita sellele juurdekasv. Näiteks X1: 6610+3,250=6613,25 Geodeetiliste kordinaatide leidmiseks tuleb punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laiusele ja lääne pool asuva lähima meridiaani pikkusele liidetav juurdekasv. Kaardile tuleb tõmmata minutilõikude punaste ristide järgi jooned ning tõmmata nende järgi punktidesse ristsirged- ristsirge pealt saab punkti kauguse.60’’=3,7 cm . Näiteks B1: 59o35’+(11,2*60/3,7)=59o38’2’’ Ülesanne 2 Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr
Põhja-Iirimaale on iseloomulikud rohked järved ja sopiline rannajoon. Suurbritannia asub merelises ja parasvöötmelises kliimas, mis tähendab, et suvi on jahe ja talv pehme, rohkesti on sademeid. Suurimad jõed on Thames ja Severn. Suurbritannia põhjapoolseim punkt on Dunnet Head Sotimaal (58°N, 3°W), lõunapoolseim Lizardi neem Cornwallis (49°N, 5°W), läänepoolseim Corrachadh Mor Sotimaal (56°N, 6°W) ja idapoolseim Lowestoft Ness Suffolkis (52°N, 1°E). Seega on Suurbritannia kordinaatide vahemik on 49°N-58°N ning 1°E-6°W. Majandusgeograafiline asend Suurbritannia ainus maismaaline naaberriik on Iirimaa läänes, üle vee on lisaks teistele naaberriigiks ka suurriik Prantsusmaa. Suurbritannia peamine majandusharu on tööstus. Selle tähtsaimad harud on terase-, tekstiili- ja keemiatööstus, olulised on ka lennukitööstus ja laevaehitus. Põllumajandus on vähem tähtis, kasvatatakse peamiselt puu- ja köögivilja, kaera, nisu ja otra
Liikumine ja selle põhjused. Matemaatikast 1. Sirgjoon, kõverjoon, ringjoon 2. Kordinaatide meetod punkti asukoha kirjeldamiseks 3. Vektori mõiste 4. Mõõteühikute eesliited ja teosendamine Loodusõpetusest · päikesesüsteem Mehaaniline liikumine · Liikumise mõiste · Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab
Seega on siin joonisel eriline koht. Siin on joonis põhivahend, mujal illustreeriva tähendusega. Seega joonis peab üheselt määrama kujutatud objekti kõik geomeetrilised omadused. Kui see tingimus on täidetud siis nimetatakse teda objekti määravaks jooniseks. Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi Analüütiline geomeetria on matemaatika haru, mis uurib geomeetrilisi objekte algebra vahenditega kordinaatide meetodil.Kitsamas tähenduses mõistetakse analüütilise geomeetria all esimest ja teist järku joonte ning pindade teooriat. Viimane asjaolu tingib tasapinnalise ning ruumilise analüütilise geomeetria eristuse. Elementaargeomeetria on geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite (nurkade, hulknurkade ja tahukate, ringi, kera ja mõnede pöördkehade) põhilisi omadusi. Elementaargeomeetria objektid võivad asuda ruumis või
Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, sellega seotud kordinaadistik ja ajamõõtminse süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda koguseliselt. Nt. tool, laud. 7.Kui liikumist kirjeldavate suuruste väärtused sõltuvad taustsüsteemist, siis on liikumine suhteline. 8.Nihke kordinaatide leidmine! 9.Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha ning muutub keha liikumine või kuju. 10.Vastasikmõju liigid:1)Elektromagneetiline vastastikmõju-vastastikmõju laetud kehade vahel, Nt. Kahe magneti vastastikune tõukumine. 2)Tugev vastastikmõju- tuumaosakeste vahel valitsev tugev vastastikmõju, Nt. Tuumade vahel.3)Nõrk vastastikmõju-osakeste lagunemisi ja muundumist põhjustab nõrk vastastikmõju, Nt. tuumade lagunemine. 11
P= hind SI;nI N II sII ; n III ; v I IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2. Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist. GOSSENi reegel MU/P q1p1 + q2p2= c (m;i) Teisel joonisel samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik. Mv1/P1 ja MU2/P2 kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon mida kõrgemal, seda parem) Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus. MRS(asendusnorm)= v/y= x/y EELARVE MUUTUS J4 Kui samakasulikkuse joon puudutab eelarve joont kõige kasulikum. Parim kombinatsioon. HINNA MUUTUS
omavahel risti. 2. skalaarkorrutis on kommutatiivne: a*b=b*a 3.skalaarkorrutis on assotsiatiivne skalaariga korrutamise suhtes: a(ab)=(aa)b 4. skalaarkorrutis on distributiivne: (a+b)y= ay+by. Need omadused saavad põhjendada lähtudes skalaarkorrutise definitsioonist. (nim, skalaarruuduks) Koordinatidega antud kahe vektori skalaarkorrutis Kasutades skalaarkorrutise omadusi saame arvutada vektorite a ja b skalaarkorrutise, kui need veektorid on antud oma kordinaatide või komponentidega ortonormaalsel baasil. Teoreem 3 kui baas on ortonormaalne siis selleks et korrutada skalaarselt kahe vektorit, mis on antud oma koordinaatidega sellel baasil, tuleb korrutada vektorite vastavad koordinaadid ja need korrutised liita a*b=a1b1+a2b2+a3b3 Lõigu pikkus AB= (x2-x1) + (y2-y1) + (z2-z1) Kahe vektori vektorkorrutis Vektorite a ja b vektorrkorrutis nim vektorit y mille pikkus on arvuliselt võrdne niisuguse rööpküliku
käändest). Kõige kõrgemale tõusevad tähed lõunataevas ja loojuvad seejärel läänes (või käändest sõltuvalt edelas või loodes). Eestis võib näha ka taevaekvaatotist lõuna poole jäävaid tähti, s.t. tähti mille kääne on väiksem kui null kraadi. Need tähed ei tõuse kunagi kõrgele ja nende teekond lõunataevas on lühike. Üks osa tähtedest ei tõuse meie taevas kunagi. Kui tahame neid näha, peame minema vähemalt Maa ekvaatorile. Ekvaatoriline kordinaatide süsteem on astronoomia põhisüsteem. Peale selle kasutatakse veel ekliptilisi koordinaate, mis on saadud ekliptikast lähtudes, ja galaktilisi koordinaate, mille aluseks on Galaktika ekvaator. Järgnevalt taevakeha orbiitidest: · Merkuuri orbiit Orbiidi ekstsentrilisus :0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust)
elemendid ühel pool peadiagonaali saaksid nullideks. Niisugusest maatriksi kujust võib kergesti välja lugeda maatriksi astaku r. Teoreem maatriksi astakust Kui vektorite hulga S={a1,a2...ar...am}koordinaatide maatriksi astak on r, siis on r vektorit hulgast S lineaarselt sõltumatud, kuna ülejäänud m-r vektorit on nende r vektori lineaarsed kombinatsioonid. Vektorite hulk S={a1,a2...ar...am} on lineaarselt sõltumatud parajasti siis kui hulga S vektorite kordinaatide maatriksi astak on m. Maatriksi astakut võib sefineerida ka kui maatriksi lineaarselt sõltumatute ridade veergude maksimaalarvu. Determinandi võrdumine nulliga Determinant on võrdne nulliga kui: 1. ühe rea veeru elemendid on kõik nullid; 2. kaks rida veergu on võrdsed; 3. kaks rida veergu on võrdelised. Need tingimused on piisavad determinandi võrdumiseks nulliga, determinant võib võrduda nulliga ka siis kui üks neist tingimustest ei ole täidetud
külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil. Vahel puuduvad käigu alguse ja lõpu piirkonnas üldse kõrgema järgu punktid. Tänapäeval kasutatakse ka pimeda punktida sidumist seda kasutatakse siis kui puudub nähtavus naaberpunktides. · Lähtsesuuna ja mõõdetud nirkade alusel arvutatakse joonte esialgsed dir. Nurgad. · Arvutatud esialgsete dir.nurkade ja mõõdetud kauguste alusel arvutatakse kordinaatide esialgsed juurdekasvud · Arvutatakse lähetpunktide koordinaatide alusel nende tegelikud vahekaugused ja käigu diagonaalid dir nurk. · Arvutame samade andmed , kasutades koordinaatide esialgsete juurdekasvude summasid. · Analüüsime tulemus · Arvutame dir.nurga parandi · Arvutame lõplikud koordinaatide juurdekasvud · Saadud lõplike juurdekasvude abil arvutame käigu punktide koordinaadid
1. Mari Maasikas ... Järjekorra number ja nimi on sõltumatud muutused, hinne on sõltuv muutus. Võrdeline sõltuvus: Kaht suurust, mille vastavate väärtuste suhe on jääv nimetatakse võrdeliseks suuruseks. Seda jäävat suhet nim. nende suuruste võrdeteguriks. y = ax Võrdelise suuruse graafik: Kahe muutuja vahelist võrdelist seosest saame hea ülevaate, kui kirjutame selle seose graafiliselt. Võrdelise seose y = ax graafik on sirge, mis läbib kordinaatide alguspunkti. Pöördvõrdelise sõltuvuse graafik: 7 Pöördvõrdelise sõltuvuse y=a graafikut nimetatakse hüperbooliks. Pöördvõrdelise x sõltuvuse graafik koosneb kahest eraldi seisvast harust, mis asuvad kumbki eraldi veerandites. Tabeli koostamisel ei anna x väärtust 0, sest nulliga ei saa jagada. Näide: 1 y= x
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood
alguspunktid ühtivad. Telgede eristamiseks nimetatakse ühte neist abstsissteljeks ehk x- teljeks, teist aga ordinaatteljeks ehk y-teljeks. Ristkoordinaadistik tasandil: · Kaks ristuvat suunaga arvsirget · Alguspunktid ühtivad · Ühikud on võrdsed Punkti ristkoordinaadid sirgel ja tasandil: · Sirgel: A (x = |OA|, kui A asub pos osal; x = -|OA|, kui A asub neg. osal.) · Tasandil (punkti kordinaatide saamiseks võtame ristprojektsioonid vastavatele telgedele): M Mx, My; Mx(x), My(y) M(x;y) 11. Polaarkoordinaadistik tasandil. Punkti polaar- ja ristkoordinaatide vahelised seosed. Polaarkoordinaadistik tasandil: · Suunaga arvtelg e. polaartelg. · Alguspunkt · Ühiku pikkus · Polaarraadius r = |OM| · Polaarnurk , nurk OM ja polaartelje pos. suuna vahel. M(r;).
samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava on kaardil oleva lõigu pikkuse ja sama lõigu tegeliku pikkuse suhe. Mõõtkava jaguneb peamõõtkavaks ja erimõõtkavaks. Mõõtkava teguriks on M = erimõõtkava / peamõõtkava 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd , mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses.
a3 u+ b3 v + z 0 ¿ 91.kolme punkti läbiv tasand - ¿ x−x 1 y − y1 ¿ =0 z−z 1∨¿ ¿ x 2−x1 y 2− y 1 z 2−z 1 ¿ x 3−x 1 y 3− y 1 z 3 −z1 ∨¿∨¿ ¿ ¿ ¿ ¿ 92.Tasandi asendid reeperi suhtes – Kui D=0, siis tasand läbib kordinaatide alguspunkti Kui A=0, siis kui D ≠ 0, siis tasandi π : By-Gz+D =0 on parlleelne x-teljega Kui D=0, siis x-telg asub tasandil π : By+ Cz=0 Kui B=0, siis kui D ≠ 0, siis tasand π : Ax +Cz+ D=0 on paralleelne y −teljega kui D=0, siis y-telg asub tasandil π : Ax+Cz=0 Kui C=0, siis kui D ≠ 0, siis tasand π : Ax +By +d =0 on paralleelne z−teljega kui D=0, siis z- telg asub tasandil π : Ax+ By=0 93
õhu oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. See deagramm kujutab endast niiske õhu entalpia(valem 14) graafilist esitlust. Aluseks võetud kõik eelpool võetud valemid. Kusjuures see deagramm koostatakse kindlale paromeetrilisele rõhule. On koostatud erinevatele. Enamus koostatud normaalsele paromeetrile(p=760mmHg=101325Pa=0,1MPa). See deagramm väljendab seoseid järgmise põhkarakteristikuid: d,j ,H, pa ,t k ,t M See deagramm on koostadu kordinaatide H ja d kaldnurkses kordinaatide süsteemis. Algtelg on suurema nurga all kui 90 0 . H Enamus diagramme on koostatud normaal rõhu juures 760 mmHg = 101,3kPa . 1kcal = 4,1868 kJ 1kcal = 4,19 kJ Muutub paromeetriline rõhk siis sellega võrdeliselt muutub ka suhteline niiskus . See võimaldab antud
4.Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid Nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke tähis s→ , Nihke valem s→=V→t (s→-nihkevektor, V→ - kiirus, t-aeg ühik meeter m) Nihke valem s→=V0t + Lõppkiiruse valem V=V0+at (V-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s) 5.Taustsüsteem. Suhteline kiirus Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste kordinaatide süsteem, mis koosneb kolmest elemendist: taustkeha, koordinaadistik ja ajamõõtja. Taustkeha on keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Keha kiirus on suhteline kiirus, sest keha kiirus sõltub selle keha taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6.Hõõrdejõud. Ka kaldpinnal. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kui keha
näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga in ei tööta mingil muul töökahal). 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe ja kapitalikauba tootmist. Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus (raja): 1. vasakult paremale allapoole langev. Põhjus- ressursside piiratus, suunatakse ümber. Kapitalikaupade toodangut suurendatakse , tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2. On nõgus Kordinaatide aluspunktide suhtes. Et toota üha rohkem ühte kaupa, tuleb loobuda üha suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus- sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Tootmisvõimaluste kõver iseloom. Graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, tooddete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõvera nihked
5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise Skalaarkorrutis võrdub ka kahe vektori vastavate kordinaatide korrutiste summaga · .
ee Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa. Tehnoloogia on fikseeritud, see areneda ei saa. Kui tootmiskõver on ,,nõgus", siis see on nõgus kordinaatide alguspunkti (0 punkti) suhtes (reaalselt näeb välja, nagu kumer graafik). Selline tootmiskõver ,,ütleb", et kui saada teatud kogus kaupa juurde, siis tuleb loobuda aina enam teistest kaupadest. Et pidevalt ühte ühikut juurde saada, siis loobumiskulu pidevalt kasvab. See kõver võib olla ka sirge (loobumiskulu kasv on samaväärne igas punktis). Kui vaatame nt tarbeesemete-tootmisvahendite tootmiskõverat, siis kui
*Jõudude liitmine on mõttetu nad mõjutavad erinevaid kehi. *Jõud tekivad paarikaupa jõud, millest siin räägitakse, on ühesuguse olemusega, kuid vastupidised (f12= -f21). m1a1=m2a2 5.Galilei relatiivsusprintsiip, Galilei teisendused Vaatleme kaht taustsüsteemi, mis liiguvad kiirusega Vo. Loeme ühe nendest (süst.K) tinglikult liikumatuks. Siis teine süst K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Leian nüüd seose punkti P kordinaatide vahel mõlemas systeemis (K ja K´ ) Kui aega lugeda hetkest, mil mõlema süsteemi 0-punktid ühtisid, siis jooniselt selgub x = x´+ Vo* t. Peale selle on ilmne, et y = y´ning z = z`. Lisanud nendele klassikalises mehaanikas tunnustatud seaduse, et aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi ( t = t´ ), saame neljast võrrandist koosneva süsteemi: x = x´+ Vo*t` y = y´
Indiad kasvabki rahvaarv kõige kiiremini. Tekib näljahäda, maa-ala jääb rahvale väikeseks. Eestisse hakkab tulema inimesi lõunapoolsetest liikidest. Maailmas on nii palju inimesi, et loodusressursid vähenevad. Aafrikas sõditakse karjamaade pärast. · Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine, vee puudus KÕRBETE PEALETUNG · Bioloogilise mitmekesisude vähenemine Loomade elupaigad vähenevad. Loomad ja taimed surevad välja. 2. Kordinaatide määramine ja vahemaade mõõtmine kaardil. GEOGRAAFILISED KOORDINAADID - geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal. jagunevad: · GEOGRAAFILINE LAIUS-loetakse ekvaatorist põhja ja lõuna suunas. (pl.-põhjalaius, ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde. · GEOGRAAFILINE PIKKUS - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp.
annaabi.ee 
