Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika idaosas idaosas kasvab vihmamets, lääneosas heitleheline troopiline mets. Metsa ülapiir ulatub Alaska lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300-3600 m kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad, sh Denali, Yellowstone'i ja Yosemite'i rahvuspark ning Colorado Kanjon. Kordiljeeride ahelikke võib erinevates osades jagada järgmiselt: Alaskas: Aleuudi ahelik Alaska ahelik Brooki ahelik Chugachi ahelik Wrangelli mäed Briti-Kolumbia rannikumäestik Loode USA-s:
lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. c) vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on lühikesed ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tsiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on palju järvi. d) loodusvarad Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. e) loodusvööndid
Suur Liivakõrb on Austraalia kuumimaid paiku (keskmine temperatuur suvel 3035°, talvel 15 20°C). Põhjaosas on 450, lõunaosas 200 mm sademeid aastas Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Suur nõgu SUUR NÕGU lavamaa PõhjaAmeerika lääneosas Kordiljeerides. Pindala üle 500 000 km2. Pinnamoes vahelduvad 25003000 m kõrgused ahelikud suuret omavahel ühenduses olevate nõgudega (nende põhi on keskmiselt 12002000 m üle merepinna, Surmaoru põhi kuni 85 m meretasemest madalamal). Suur nõgu on valdavalt äravooluta kuiv ala (sademeid umbes 200 mm aastas), poolkõrb ja kõrb (Mojave ja Gila kõrb). Leidub palju maavarasid vaske, polümetallilist ja elavhõbedamaaki, kaalisoola.
koaatid, laiskloomad, vööloomad, otselotid, jaaguarid, puumad, hirved, eri liiki ahvid. Hämmastab troopikalindude rohkus ja värvikus. Eriti kirevad on tuukan, flamingo ja haigrud. Madudest elab Venezuelas boa, anakonda, lõgismadu ning mitut liiki kilpkonnad ja kaimanid. (5) Simon Bolivari (kuulasim Ladina-Ameerika rahvuste vabadusvõitleja) järgi on nimetatud riigi kõrgeim mäetipp Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega. Riigi lõunaosas laiub metsane Guajaana mägismaa, mille kõrgus on üle 2000 meetri. Kahe mägiala vahel asub Orinoco madalik, millel voolab Orinoco jõgi. See jõgi on riigi kõige tähtsam jõgi, mis on 2730 meetri pikkune. (1) Põllumajandusele on iseloomulikuks rohked eksporditavad saadused (kakaouba, tubakas, kohviuba), banaanide ning suhkruroo üleküllus ning ka suutmatus rahvale
platoolis tegutseb ka geisreid.(1) Vesi Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad. Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi. (1) Suurimad jõed · Mississippi pikkus 3779km · Missouri pikkus 3726 · Ohio-Allegheny pikkus 2102km · Colorado pikkus 2333km Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset
mõned siiski vee-ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tsiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on väga palju järvi.. Peaaegu kõik algavad Andidest ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kesk-Tsiilis on tähtsaimad Aconcagua, Maipo ja Bio-Bio jõgi, põhjas, teiste hulgas Loa, Huasco ja Limari, lõunas Imperiali ja Tolteni jõgi.
Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest
USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi (Suur Soolajärv). Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. 11 3.9
Idapoolsed lisajõed nagu Ohio on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed nagu Arkansas ja Red River jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatsidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatside keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu Suur Soolajärv. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Suuremad jõed Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on
gl/IhNbci) Sele 2 Suurem pilt Peruust. (Ross travel, http://goo.gl/LMvbG4 ) 2. LOODUS Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik (Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca. 2.1 Liigirikkus Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes
Kuid mida suurem liustik, seda vähem. Uurimised on näidanud, et liustike reaktsiooniajad lühiajalistele kliimakõikumistele on umbes sellised: *jääkatted (praegu Antarktises ja Gröönimaal) 10 000-100 000 aastat; *suured mäestikuliustikud 1000-10 000 aastat; *väikesed mäestikuliustikud 100- 1000 aastat. Paljud väikesed orgudes paiknenud liustikud (Andides, Alpides, Kordiljeerides) on viimase sajandi soojenemise tõttu hääbumas või juba kadunud. Neist vabanev veehulk on aga liiga väike, et maailmamere taset ohtlikult tõsta. Kliima soojenemisest hoolimata on näiteks Islandi liustikud viimase veerandsaja aasta jooksul olnud stabiilsed või isegi kasvanud. Sama toimub viimastel aastakümnetel ka Norra liustikega. Seega meedias paisutatud hirmujutud lähenevast uuest ülemaailmsest veeuputusest on
in/km2. U. ¾ rahvastikust elab linnades ja linnalistes asulates, mis moodustavad 2% riigi territooriumist. Tänapäeva peamised linnastud on tekkinud valglinnastumise tulemusena. USA ala ulatub lähisarktilisest vöötmest troopikavöötmeni. Suurimad pinnavormid on Kordiljeerid, Apalatsid, keskosa tasandikud, Atlandi ookeani rannikumadalik ning mäestike vaheline platoode ja nõgude ala. Poole USA territooriumist hõlmavad tasandikud ja madalad mäestikud. Kordiljeerides (moodustavad 1/3 USA territooriumist) asub Põhja-Ameerika kõrgeim tipp McKinley 6194 m. Läänes asuvad noored kurdmäestikud, mis on USA seismiliselt aktiivseim ala, Kaljumäestikus paiknev Yellowstone'i platoo on maailma suurimaid geisrite piirkondi. Valdavail osas USAst on aastaajad selgelt vahelduvad. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse ja talvel on temp. USA siseosades u.10o madalam, kui Euroopas samadel laiustel
annaabi.ee 
