kuni 10. eluaastani saavutab laps teise keele oskuses paremaid tulemusi kui hilisemas eas; varane teise keele õppimine arendab analüütilist mõtlemist (mitmekeelses keskkonnas kasvanud lapsed hakkavad varem sõnu võrdlema ja analüüsima). 14. Eesti keele tunni tüübid. Mis on vastava tunni põhiosa? Tunnitüübid vastavalt materjali käsitlemisele: Uue materjali läbimise tund Harjutamistund Kinnistamise tund Kordamistund Kontrollimise tund Kombineeritud tund Kokkuvõttev tund Tunnitüübid Kombineeritud või segatunnid. Uue materjali esitamise tunnid. Kinnistamise ja kordamise tunnid. Õpitu üldistamise ja süstematiseerimise tunnid. Oskuste ja vilumuste kujundamise ja kinnistamise tunnid. Teadmiste kontrollimise tunnid. 15. Tunni ülesehitus, tunniosad. Mida need osad tähendavad? Tund jaotatakse kolmeks osaks: 1
gas.” Nendes tundides lahendatakse 5. töö kogumikust „Arvuta” ning 3. ja 4. töö kogumikust „Iseseisvad tööd”. 19 Kordamine Tööraamatu 43. leheküljel on pilt, mis kujutab elumaja läbilõiget. Selle pildi põhjal võib moodustada hulki, võrrelda esemeid suuruse järgi, kirjeldada esemete asukohta ruumis juba tuttavaid mõisteid kasutades. See kordamistund sobiks 1. veerandi lõpetuseks. 20 ARVUD 1–10 Arv ja number 1 Tööraamat lk 44 ja 45 Numbreid on kümme (0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9) ning nende abil saame kirjutada mis tahes arve. Sissejuhatavas vestluses võrdleme ja vaatleme hulki, milles on üks element. Leiame selliseid hulki ümbruskonnast ja õpiku piltidelt ülesandes 1. Ülesande 1 juurde esitab õpetaja küsimusi mõistete „paremal”, „va- sakul”, „ülal”, „all” kinnistamiseks.
suunas: töö raskusaste ja õpetaja kõne keerukus õppeaastate jooksul peaaegu ei muutu ega vasta seetõttu laste võimetele vanemates klassides (nt. ülesanded lugemistekstide analüüsiks), õpetaja oma kõne keerukust (sõnavara, lauseehitus, tempo) praktiliselt ei reguleeri, mistõttu õpilased (eriti nooremates klassides) ei saa temast aru. Tundide tüübid ja ülesehitus: Eristatakse järgmisi peamiselt rakendatavaid tunnitüüpe: uue materjali käsitlemise tund, harjutustund, kordamistund. Abiõppes on sageli kasutusel kombineeritud tund. See on harjutustund, kus vähesel määral käsitletakse ka uut materjali. Kombineeritud tund on eriti levinud keeleõpetuses. Tunni struktuur on loogiline, kui see vastab tunnetustegevuse seaduspärasustele ja õppetoimingu koostisse kuuluvate osatoimingute järjestamisele (algoritmile). Sel juhul valmistab eelnev töövõte ette järgmise sooritamist. On mõningad tunnietapid, mida ei ole võimalik ringi paigutada
joonestamistööde sooritamine), · iseseisva töö kontrollimine, koduste ülesannete andmine, õpilaste hindamine ja kokkuvõtte tunnist. 3. Kordavad - üldistavad tunnid Lisaks igapäevasele kordamisele, mis toimub praktiliselt igas tunnis, organiseeritakse reservi jäetud aja arvel ka kordamistunde Need hõlmavad õpitud küsimusi laiemalt, võimaldavad üldistamist. Eriti kasulik on kordamistund enne kontrolltööd, samuti korraldatakse neid iga suurema teema järel õpilaste teadmiste ja oskuste süvendamiseks ning laialdasemate üldistuste tegemiseks. Veerandi ja õppeaasta lõpul organiseeritavate kordamiste eesmärgiks on varem omandatud teadmiste reprodutseerimine ja üldistamine ning nende seostamine uue materjaliga. 14 Selliste tundide elementide hulka võivad kuuluda vastavalt vajadusele täiendavad seletused,
annaabi.ee 
