järjekindlamalt nad eralduvad sellest teisest, vastandgrupist teisest Eestist. Selline olukord ohustab aga meie ühiskonna sidusust. Mismoodi see eraldumine käib ning milles see seisneb? Räägin siinkohal eliidi vaatepunktist lähtudes. Kuigi nad on majanduslikult paremal järjel kui niiöelda teist Eestit moodustav grupp, on nende jaoks oluline ena positsiooni veelgi tähtsustada ning mingil määral esilegi tõsta. Olles kinni vaid endas- enda huvides, enda muredes ning enda kordaminekutes, võidakse unustada aga teised enda ümber. Minu meelest on eliidi üheks ülesandeks aga teiste, mahajäänud isikute abistamine. See ei pea olema otsene aitamine nagu näiteks annetuste tegemine. Abistamine peaks väljenduma eelkõige näiteks otsuste vastuvõtmises riigikogus või eri võimaluste väljapakkumises, et massi elu paremaks muuta. Sellest peab teavitama neid, kellel on võimu midagi muuta. Nagu juba ennem välja tuli, siis kaks teineteisest erinevat Eestit ohustavad
Juba 1923. aastal ütleb A.Lauter Üksipile ’’Revidendi’’ proovides, kus A. Kausi mängib laval tema naist: "....ta on alles noor, aga väga andekas, pange teda tähele". 6 aastat hiljem, 1929.aastal abiellusid A. Kausi ja A Üksip 22. mail. Nende registreerimise tunnistajateks olid kaks nende südamesõpra H.Gleser ja F .Moor . "Tõsistes küsimustes olime alati ühel meelel. Minu abikaasa oli seda tõesti selle sõna parimas tähenduses abikaasa, minu kordaminekutes on suur osa minu naise hooldusel, poolehoiul, sõprusel ja heal südamel".- nii ütleb A.Üksip oma abikaasa kohta oma ’’Mälestustes’’. A.Lauter meenutab etenduse ’’Püve talus’’ (mis oli huvitaval kombel laval terve eestiaja) tüdrukute stseeni: " ...kui ikka Marje Parikas, Meta Luts ja Albina Kausi sisse tulid, oli korrapealt ere, hele, päikseküllane rõõmus stseen. ... Kausi oli tõsimeelne perenaine, kelle silmanurgas
annaabi.ee 
