Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT Kõrgemate imetajate ja tõeliste lindude ilmumine. Luukalade domineerimine. Ilmuvad katteseemnetaimed. UUSAEGKOND NEOGEEN Sabaga leemurite, kannaliste ja hiljem parapiteekuste ja drüopiteekuste ilmumine. ANTROPOGEEN Inimese ilmumine. Kasutatud materjal: Loomade elu. Valgus, 1981. http://lemill
Gondwana hiidmandril. Karbon Mandrijäätumine poolustel Soe ja niiske kliima, soode tekkimine Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias
Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest Paljassemnetaimed 300 miljonit aastat tagasi a) Seemnesõnajalad b) Kordaiidid c) Okaspuud õite ja viljade esinemine (nt käbi) d) Hõlmikpuud praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik (nt hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas e) Palmlehikud tänapäeval on säilinud üks selts palmlehikulaadseid Katteseemnetaimed 140 miljonit aastat tagasi Loomariigi evolutsioon 540-400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees, kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn Kambriumi plahvatus
a.t. · Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) · Rüükalad kaovad · Kõhrkalade õitseaeg (haid) · Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite · Palju käsijalgseid ja karpe · Mandrite koondumine hiidkontinendiks · Gondwanal ulatuslikud liustikud · Seemnetaimede levik · Ulatuslike söeladestute teke Karbon, maismaa loomastik · Ilmusid esimesed roomajad · Lendavad putukad KARBONIAEGSED PUUD · SOOMUSPUUD (LEPIDODENDRON) · PITSATIPUUD (SIGILLARIA) · KALAMIIDID (CALAMITES) · KORDAIIDID (CORDAITES) Kliimavööndid karbonis · Niiske troopika · Sesoonne troopika · Subtroopiline kõrb · Soe parasvööde Hakkas kujunema hiidkontinent nagu PANGEA. Võisid eksisteerida liustikud. Maismaa niiske. Siis tegid kiire arengu kahepaiksed ja roomajad. Suurused olid väikese, kuid niisketes soistes alades olid neil üsna soodsad tingimused. Metsad olid võimsad. 4-5 meetrised puud, sõnajalad. Puud olid soomustega kaetud polnud puukoort
ilmumisele? 350 miljonit tagasi olid maal hiiglaslikud eostaimed: a) pärisraikad e kollad b) kidad e osjad c) sõnajalgtaimed Hakkas tekkima mullakiht taimejäänustest ja murenenud kivimitest. 2 17) Millised taimed tekkisid maismaale 300 350 miljonit aastat tagasi? Siis tekkisid maismaale paljasseemnetaimed. a) seemnesõnajald b) kordaiidid c) okaspuud d) hõlmikpuud e) palmlehekud 18) Millised taimed 100 130 miljonit aastat tagasi, mille poolest need erinesid eelnevatest taimedest? Tekkisid maale katteseemnetaimed e õistaimed. Nende põhitunnuseks on õis ja sellest arenev vili. 19) Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis? Praeguseks on säilinud ainult üks hõlmikuude liik Ginkgo biloba, mis kasvab Peeter Süda tänavad, Tallinnas.
Karbon ehk kivisöeajastu Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), pärisraikad (hiidkollad), sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad ja kordaiidid. Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja -siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu
Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja -siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), pärisraikad (hiidkollad), sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad ja kordaiidid. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/karbon.html). Kogu karboni ajastu polnud ühtlaselt soe. Ajastu lõpul tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes ulatuslik mandrijäätumine
annaabi.ee 
