Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kõrbete tüübid - sarnased materjalid

soolak, kivik, liivakad, omap, vaks, pilised, seep, maapind, gede, saksauul, muutlik, ldisest, sellep, asudesi, kusjuures, kihid, ikel, tuulest, merli, angelika, maastikku, koostaja, ikumine, mongoolias, pinnavormid, varja, htlane, gobi, jaotumine, kevadeti, estikud, soodsam, araali, rgmise, heksa, ikese, sarik, pillatud, taimedest, lihakad
thumbnail
1
odt

Kõrbete tüübid

Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik.

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Kõrbetaimed

kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad ning ­puud ja turdpuud. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja tehniliste taimedena. Iseloomulikud kuivustaimed on kalligoonum, saksauul, Võhma Gümnaasium 2001 tamarisk, turdtaimedest agaavid, palmliiliad, aaloed, kaktused, piimalilled ja velvitsia, üheaastased lühieataimed on kilbirohud ja hundihambad, püsikud on kõrbetarn, mugulnurmikas, puju ja kaameliastel.

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kõrbed, niiske ja kuiv lähistroopika

TÜÜBID · Savikõrb ­ iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim.kevadel võivad pindmised kihid olla liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud.suvel aurab vesi ära. Kuivamise tagajärjel moodustub koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks.savi kõrbed esinevad kõrbevööndi põhjaosas nt.aarali mere ja balkasi järve vahel .savikõrbes on maapind soolakas ning võib suviti praguneda . · Lössikõrb ­ on tekkinud seal, kus leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali.löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi,mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel.Lössikõrb saab rohkem niiskust,sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes areneb kevadet lopsakas taimestik(liblikõielised)tüüpilised lössikõrbed :atacama , gobi.

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kõrbed

Kõrbete pinnakatteid liigitatakse eri tüüpideks : savi-, lössi-, soola-, kivi- ja liivakõrbed. Savikõrbet iseloomustab tihe savikas muld ja muutlik veereziim. Kevadel võivad olla mulla pindmised kihid liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud. Suveks aurab vesi ära ja kuivamise tagajärjel moodustub mullast koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks. Savikõrbete leiukohaks on kõrbevööndi põhjaosa. Näiteks Araali mere ja Balkasi järve vahel. Maapind on soolakas ja võib suviti klaaskõvaks kuivada, praguneda ja lahti koruda. Lössikõrbe iseloomustab erodeetirud peeneteraline materjal. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi, mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Soolad, mis liiguvad, on lössist välja uhutud. Maa on niiskem, kuna lähedal olevad mäed püüavad sademeid kinni. Tänu mulla niiskusele kasvavad seal kevadeti taimed. Tüüpilisemad lössikõrbed asuvad mägede naabruses.

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kõrbed

õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal tõuseb 80 kraadini, osades piirkondades ka 90 kraadini. Öösiti aga jahtub järsult, kiirates soojuse atmosfääri tagasi, sest pole pilvi, mis hoiaksid soojuse maapinnal. Selle põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 – 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Kõrgematel laiuskraadidel asuvad kõrbed on jahedad või isegi külmad. Seal võib sadada ka lund, mis kohe kaob.

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kõrb - Referaat

liiguvad ekvaatori poole ja lähenevad mandritele, tõuseb külm vesi pinnale ning õhk selle kohal jahtub. See õhk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetõttu külmade hoovuste lähedal asuvad rannikualad kõrbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on kõrbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist põhjust. Esimine on ülekarjatamine - koduloomad hävitavad taimestiku ning juurevõrgu puudumise tõttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub kõrbeala lähedal, hakkab see kõrbestuma. Teine põhjus on see, et suured niisutussüsteemid võivad lähedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub kõrbeks. Kõrbete liigid Kõrbesid liigitatakse pinnakate järgi. On olemas järgmised kõrbete liigid: liivakõrb, kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõrb

Kõrbete tüübid Savikõrbe iseloomustab savikas muld ja muutlik veereziim. Tekib, kuna kevadel on peamised kihid liigniisked ja suvel aurab vesi ära moodustub takõrr Lössikõrb on tekkinud kohtades, leidub mäestikest väljakantud peeneteralist materjali. Löss on tolmjas liivsavi. Lõssikõrbes on mägede tõttu rohkem vihma ja taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd Levik: mandrite idarannikuil Kliima: talvel, on kuivad,jahedad ja selged ilmad,suvi soe ja vihmane,põhjuseks mussoonid. Taimestik: igihaljad taimed ja puud,ronitaimed Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism,elektroonika Keskkonnaprobleemid: Mullad on kemikaalide tõttu rikutud ja muutunud karjamaadeks,

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ö

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Namibi kõrb

maapinnale soola. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Taimestik ja loomastik Velvitsia (Welwitschia mirabilis) on ürgaegne taim, mis kasvab väikesel maa-alal Atlandi ookeani rannikul Lõuna-Angoolas. Tegelikult on velvitsia puu, kuigi esmapilgul ta sellisena ei paista. Terve taim koosneb ühest madalast tüvest, millest kasvab välja 2 lehte ­ need näevad välja nagu kaks suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad. Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi.

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõrb

ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. 2. Külmade hoovuste tagajärjel. 3. Mäestike varjus. 4. Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes). Kõrbete liigid: 1. Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. 2. Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. 3. Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik. 4. Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. 5

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

-Tumedama ja niiskema aluspinna koral neeldub rohkem kiirgust. -Efektiivne kiirgus on Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. -positiivne kiirgusbilanss tähendab,et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat,kui ise soojuskiirgusena annab(maapind soojeneb).Negatiivse korral on protess vastupidine(maapind jahtub). - Osooniaugud on osoonikihi olulised

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kõrb

· Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kõrbestumine

vastu. Suur temperatuuri amplituud mõjutab tugevasti kivimeid, kokku tõmbudes ja jälle paisudes murenevad nad suhteliselt kiiresti. Pinnavormide kulumist soodustavad ka tuuled, mis peent murendmaterjali endaga kaasas kannavad ja maapinna ebatasasusi peente kivimiosakeste ja liivaga ümaramaks lihvivad. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal tõuseb 80 kraadini, osades piirkondades ka 90 kraadini. Öösiti aga jahtub järsult, kiirates soojuse atmosfääri tagasi, sest pole pilvi, mis hoiaksid soojuse maapinnal. Selle põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 ­ 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Kõrgematel laiuskraadidel asuvad kõrbed on jahedad või isegi külmad. Seal võib sadada ka lund, mis kohe kaob.

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Poolkõrbed ja kõrbed

Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest?

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Kõrb

kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/korbetest.htm · http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-26-2.htm · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRNXSxCZLCu3SK5YeHRKnMYLdty8c534EUTGtciR3Mgro7KJ8xBiuveQS · http://t0

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Kõrb, kõrbe liigid, erinevad kõrbed, loomad

KÕRB Kõrb on ala, kus aastane sademetehulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal ­ Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses ­ Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus ­ Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses ­ Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. ·

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

rabades mände, madalsoodes kaski ja leppi. Erilise soode tüübi moodustavad igikeltsaaladele kujunenud kühmsood ehk palsad. Need on künkliku pinnaga sood, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse, mistõttu palsade pind muutub taimedele talumatuks kasvukohaks. INIMENE OKASMETSAVÖÖNDIS Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. Põllukultuuride kasvatamisekssobivaid maid leidub vähe. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on metsandus, jahindus ja kalandus ning loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sahara kõrb

Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nu

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel ­ 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Kõrbed

· Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed · Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus · Öine eluviis · Läbivad suuri vahemaid · Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse · Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad · Kaamel ( dromedar e

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan.

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Kõrbed

Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes Punamullad troopilistes kõrbetes Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes Õitsevad ja viljuvad kiiresti Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel)

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Gobi kõrb

Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal väga kõrge, talv

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Sette, Moonde, tardkivimid(graniit) Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Ookeaniliste laamade põrkumine:

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

Nähtav valgus ­ 380-760nm Soojuskiirgus ­ 760-1000000nm 9. Päikese ja Maa kiirgusspekter Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär ­ nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sonora kõrb

8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' ­ 34°30' N 110°30' ­ 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessist. Sellised kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembene. Liivakõrbed on kõige levinumad. Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist. Kliima

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

infiltratsioon ­ vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse 17 5. Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 31. Maa sfäärid(atmo-, hüdro-, lito-, pedo-, biosfäär) kui süsteeme ja näited nende- vahelisestest seostest Sfääri nimetus Koostis Paksus, ulatus Tihedus Litosfäär Maakoor + ülemine Maapind - 200 km Suhteliselt suur vahevöö Astenosfäär Õhk 1000-1200 km Väike Hüdrosfäär Vesi 11 km Keskmisest väiksem Biosfäär Elusolendid - - Pedosfäär Mullastik 1 cm ­ 10 m Hõredam kui kivid 32. Näited inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta 33

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

viljelemiseks Tundravöönd Lähisarktiline, talv on Liigniiske Mullad Gleistumine, Ei sobi, pikk ja külm, suvi on igikelts, on turvastumine liigniiske, vähe tundragleimuld lühike ja jahe, sademeid takistab õhukes viljakas, muld vähe, maapind on läbiuhtumist ed õhuke liigniiske, auramine väike , igikelts Okasmets Parasvöötme põhja osa läbiuhteline -1m Leetumine, Väikse mand, kliima jahe, niiske, soostumine viljakusega, okasmetsaleetmuld sademete hulk ületab vaja väetada ja

Geograafia
327 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Kõrbed

peaaegu elutud. Taimed Kõrbetaimed võivad pikki kuid endas vett säilitada, oodates põuaperioodi lõppu ja saabuvaid sademeid. Kõige rohkem on maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Kõrbetaimedel on tavaliselt sügavale ulatuvad või laiuvad juured. Neil on väikesed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, nad on kasutuses inimeste ja loomade toiduks ja ravimtaimedeks. Mõningaid liike: saksauul, tamarisk, agaav, aaloe, kaktus, piimalill, velvitsia, k a kõrbetarn, puju, kaameliastel. k t u s loomad Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust ­ neil on soomuseline

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gobi kõrb

Gobi kõrbe iseloomustus Lühireferaat 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos ja katab Lõuna-Mongooliat ning Kesk-Hiinat (joonis 1.1.) 2. Kõrbe suurus, ulatus Gobi kõrbe pindala on ligi 1 300 000 km2 ja on seega suuruselt maailma neljas kõrb. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni, idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani 1.1. Gobi kõrbe asukoht mäestikuni. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi kõrbe näol on tegu külma, sisemaa kõrbega. Temperatuuri amplituud on -40oC talvel (joonis 3.1.) kuni +50 oC suvel. Põhjuseks on kõrbe kaugus ekvaatorist, kõrgus merevee tasemest (ligi 900 meetrit) ning külmad

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel, mis tekivad laamade vastastikmõju tulemusena, piki maakoore murranguid. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, ehk pikilained- muudavad kivimikeha tihedust(ruumala); levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kõrge sagedus,lühike lainepikkus, levivad nii tahkises kui vedelikus, maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad väikesi muutusi maapinnas, maakoores liiguvad kuni 13km/s. b. S-lained, ehk ristlained- muudavad kivimikeha kuju; kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainetega risti. Kõrge sagedus, lühike lainepikkus, aeglasemad kui pikilained, ei levi vedelikes, maakoores liiguvad kuni 7,3km/s, liihuvad ka kõrvale. c. pinnalained liiguvadmaavärina epitsentrist eemale piki maapinda. Kõige

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

KÕRBED

KÕRBED  LEVIK   Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas  Mandrite kuivades sisepiirkondades  Külmade mere hoovuste naabruses  Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA   Kõrb on sademevaene koht  Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK   Mitmekesised mullad  Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed  Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine  Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK   Palju valgust kasvamiseks  Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud  Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks  Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes

Geograafia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun