merekaladest. Korallrifid Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Üleilmse kliimamuutuse uurimisega tegeleva Pew keskuse teatel hävineb 2100. aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas.
Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab skeleti peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Tundub, nagu töötaks aeg korallide kasuks, kuid paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende
· Ühele merikilpkonna liigile on aga omapärane, et nad vahetavad oma toitumisharjumist, vanuse kasvades. (Chelonia mydas) on alguses, pärast koorumist karnivoor, aga vanuse kasvades, muudab ta järkjärgult oma toitumisharjumusi herbivoorseks. · Samuti on omapärane ja imestama panev (Eretmochelys imbricata) lõugade kuju. Tema lõuad on looduse poolt kujundatud täpselt selliseks, et oma kitsa ja teravnurgalise lõuaga saada toitu korallriffidest ja erinevatest lõhedest. · (Caretta caretta) ja (Lepidochelys kempii) lõuad on kohandatud purustama ja jahvatama. Nende peamise toidulaua moodustavad: krevetid, molluskid, krabid meduusid ja erinev taimestik. · (Dermochelys coriacea) käärikujulised lõuad on kohandatud selleks, et toituda kõigest peale millimallikatest, molluskitest ja muudest pehme kehaga loomadest. 4 Sigimine ja poegimine 4.1. Suguküpsus
I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. III KATEGOORIA kaitsealused taime-, seene- ja loomaliikid ning kivististed. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu.
Austraalia Suur Vallrahu kaotab aastaks 2050 enamuse korallidest ning halvimal juhul hävib kogu korallrahu 2100. aastaks. Korallide hävimise peamine põhjus on ilmastiku soojenemine ning see protsess on möödapääsmatu. See juhtub isegi siis, kui merevesi soojeneb ainult 1 kraadi võrra. Vallrahu ümbritsevad veed peaksid prognooside põhjal soojenema järgmise saja aasta jooksul aga 2-6 kraadi. Korallrahud kattavad 0,2% ookeanite pinnast.1/3 kõigist kalaliikidest elutsevad seal. 10% korallriffidest on praegu juba hävinudning 30% on hävimas lähikümnenditel Kirjelda kõrbestumise protsessi. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-
Mangroovisood on väga olulised kudemis- ja toitumisalad paljudele koorikloomadele ja kaladele. Vaatamata mangroovi suurele majanduslikule tähtsusele raadatakse neid siiski sageli riisipõldudeks või töönduslikeks krevetikasvandusteks. Mangroovisoid on tõsiselt kahjustatud ka puidu varumisel. Korallrifid. Troopilistel korallriffidel, mis moodustavad kogu maailmaookeani pinnast umbes 0,2%, elab hinnanguliselt üks kolmandik ookeani kalaliikidest. Juba praeguseks on hävitatud umbes 10% korallriffidest ning veel ligi 30% on paari lähema aastakümne jooksul hävimisohus. Veelgi enam, märksa suuremad rifialad on laastatud kalade ja teiste mereandide ülemäärse püügiga, reostusega ning võõrliikide sissetoomisega. Lisaks sellele surid korallid suurtel rifialadel aastatel 1998 ja 2000-2001, mil ookeanide pindmise veekihi temperatuur tõusis pikaks ajaks liiga kõrgele. Korallrifid on kliima soojenemise suhtes erakordselt tundlikud. Kõrbestumine
annaabi.ee 
