Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi
omanduses.
Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes
tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada
poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas
segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka
see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks
elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga,
eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti
eelnema rahvakoosolek. Ükski spartalane ise ei võinud heloote tappa, kuiig neid võis anda
spartalaste käsutusse. Kui heloote oli vaja tappa, siis see oli kohtulikult otsustatud( nt
ülestõusu karistuseks)