5 2. KORAAN KASVATAJANA Pühas raamatus koraanis on kirjas islami alused. Selle ülesanne on parandada vigu ja väärarusaamu, mida inimesed on varasematele ilmutustele lisanud. Koraani ei ole kerge mõista ning seepärast peab seda uurima kaua ja põhjalikult. Leidmaks õiget käitumis- ja eluviisi toetuvad moslemid kohalike kogukondade õpetajatele ehk koraanitundjatele. Koraani järgi vastutavad kõik inimesed oma tegude ja mõtete eest, mis tähendab, et see on inimese enda teha, kui tõelise uskliku elu ta elab. Õige moslemi peamine voorus on fatalism – alistumine Allahile. Õigeusklik aitab ligimest ja jagab armuandi, kuid mitte laiskadele, vaid tõesti abivajajatele. Ettevõtlus, raha teenimine ja rikastumine ei ole patt. Au sees on olla aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus
kohustusliku hariduse osana ka luuletama. Beduiinid pidasid suure au sees vaprust, 23 järjekindlust, mehisust, lugupidamist naabrite traditsioonide ja tavade vastu, külalislahkust ja heldust ning rüütellikku käitumist endast nõrgemate, eriti naise vastu. 7. sajandil alustas oma võidukäiku uus usk-islam. Islami alused on kirjas pühas raamatus Koraanis. Moslemid, et leida ainsalt õiget käitumis- ja eluviisi, toetuvad eelkõige koraanitundjatele, kes on tavaliselt ka kohalike kogukondade õpetajad. Koraani järgi on kõik inimesed vastutavad oma tegude eest . Idamaised traditsioonid ja moslemite usulis-kõlbeline eeskiri soodustas ideaalse õigeuskliku muhameedlase, tema maailmavaate ja moraali kujunemist. Õige muhameedlase peamine voorus on alistumine Allahile-fatalism .Maised mured on teisel kohal. Suniidid toetusid Koraani kõrval ka sunnale. Sunna oli kogum eeskirju, mis omakorda