rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA · Kultuuri keskmes oli kirik, kus toimusid jumala teenistused · Esimesed orelid (Paistus ja Helmes) aastast 1329 · Lauldi ladina keelseid laule Rooma paavstist (Gregorius) · luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku.
1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus õpetas sisuliselt pool Eestit pilli puhuma. Levis liedertaffellik koorilaul (lihtne, sentimentaalne, isamaaline).
1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. (7) 14 Kasutatud kirjandus 1. Talve.I (2004) ,,Eesti Kultuurilugu" Tartu: ,,Ilmamaa" 2. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710-1850_Balti_erikord/P %C3%A4risorjuslik_kord_ja_m%C3%B5isamajanduse_intensiivistumine/ 3. http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Teadus/Teaduselu_18_sajandil/ 4. http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_hariduse_ajalugu_%E2%80%94_
annaabi.ee 
