(sperma kvaliteet langeb ajas); · suurendada emase järglaste geneetilist mitmekesisust ja vähendada inbriidingu tõenäosust; · realiseerida seksika poja hüpoteesist tulenevat (vt eelmine peatükk). Isastel võivad paarivälised kopulatsioonid · suurendada isase järglaste koguarvu; · suurendada sperma hulka ja spermide liikuvust. Sebra-amadiinide puhul on näidatud, et mõlemad näitajad on positiivses seoses kopuleerumiste sagedusega. Liigisisene pesaparasitism Tuleb märkida, et alati ei tähenda teiste isaste poolt viljastatud järglaste avastamine monogaamsete liikide pesadest siiski seda, et emane oleks olnud paarivälises kopulatsioonis võõra isasega. Nimelt samal ajal kui isased saavad oma fitnessi suurendada partnerite otsimisega väljastpoolt oma sotsiaalset paari, üritavad paljude linnuliikide emased oma
käitumisele: - sotsiaalselt monogaamsed ("ainuabielulised") isased püüavad oma fitnessi suurendada paariväliste kopulatsioonide abil teiste paaride emastega (varjatud polügüünia ehk "varjatud mitmenaisepidamine"). Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline 23. Paariväliste kopuleerumiste selgitamine DNA-sõrmejälje meetodil, näiteid. DNA-sõrmejälje meetod (baseerub järglaste DNA minisatelliitsete nukleotiidijärjestuste võrdlemisel nende vanemate omadega) on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse - nt. rootsiitsitajail esineb "sohilapsi" 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55% 24. Evolutsiooniliselt stabiilsete strateegiate teooria.
sugupoolel vähe šansse leida uut sigimispartnerit (b)ühe vanema hoole kujuneb välja juhtudel, kui elujõulise järglase üles kasvatamiseks piisab ka ühe vanema hoolest ja kui järglaste hülgamise korral on hülgajal sugupoolel suhteliselt lihtne leida uus partner. Miks on loomariigis tavaliselt järglaste hooldajaks emane, ja mis soodustab vastupidist? Isaduse tõendamatus, sotsiaalne monogaamia ja varjatud polügüünia. Paariväliste kopuleerumiste selgitamine DNA abil, näiteid. Hooldajaks tavaliselt emane, sest emase sigimisedukuse määrab ära järglaste kvaliteet. Lisaks on enamjaolt pojad kindlasti emase omad aga isadus pole 100% kindel. Vastupidist soodustab, kui isasel on keeruline leida uusi partnereid ja on mõtekam järglasi kasvatada või pole teada, kes on ema aga oma isadust teab. Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada,
annaabi.ee 
