väljaspool emasorganismi, tihti ainult isahool. Kaladel võib isane olla enamasti kindel, et antud konkreetse marja viljastas oma niisaga just tema. Liikidevaheline võrdlus näitas, et neil linnuliikidel, kelle emastel esineb suhteliselt sageli paariväliseid kopulatsioone, toidavad isased poegi suhteliselt vähem kui neil liikidel, kel paariväliseid kopulatsioone esineb harva (Møller, Birkhead, 1993). Võsaraatidel (lind, kellel esineb paariväliseid kopuleerumisi sageli) toidab isane poegi seda meelsamini, mida kauem ta emasega munemisajal koos viibinud on näitaja, mis hästi korreleerub tema osalusega emase järglaste viljastamises (Davies 1994, Hartley 1995). Sugurakkude väljutamise järjekord Liikidel, kel munarakkude viljastamine toimub emasorganismi sisemiselt (imetajad ja linnud), saab isane pealegi järglased hüljata varem kui emane (kohe peale viljastamist). Kaladel esinev
Miks toimub viljastamine just emas-, aga mitte isasorganismi sees? Siin peitub vastus ilmselt spermide suuremas liikuvuses ja hulgas võrreldes munarakkudega. Organismisisese viljastamisega liikidel pole isadus alati garanteeritud. Selliste liikide emane võib olla kindel, et kõik järglased on kindlasti tema omad. Seevastu isane ei saa olla sada protsenti kindel, et ta hoolitseb just enda geenikoopiate eest, sest emastel võib esineda paariväliseid kopuleerumisi ka teiste isastega peale oma sotsiaalse partneri. Kaks viimast punkti seletavad ühtlasi, miks uniparentaalset isahoolt esineb enamasti just kaladel. Veekeskkonnas ei ole kehasisene viljastamine teatavail põhjustel otstarbekas ja siin koeb emane kõigepealt vette oma munarakud, misjärel isane need viljastab. Sellest tulenevalt on emasel võimalus esimesena lahkuda isane kindel, et järglased on tema omad.
annaabi.ee 
