a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad
Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad
plahvatuste põhjustajad. Seeläbi põhjustatud vigastused tekivad kolmes spetsiifilises faasis. a. Primaarne vigastus Primaarseid vigastusi põhjustavad plahvatusel tekkivad rõhulained. Eelkõige tabavad need kehaosi, mis ise õhku sisaldavad ja mis suurenenud rõhu tõttu kokku surutakse. Tüüpilised vigastused on: kuulmekäigu vigastused, kaasa arvatud trummikile rebend; ninakõrvalurgete vigastused; kopsuvigastused, nagu õhkrind, verejooks parenhüümi piirkonnas, alveoolide rebend järgneva õhkembooliaga; perforatsioonid seedetraktis; erineva astmega põletused. Tähelepanu! On võimalik, et patsiendil küll puuduvad välised nähtavad vigastused, kuid ta elu on ohus. 476 b. Sekundaarne vigastus Patsient saab teistkordse trauma, kui ringilendavad esemed teda tabavad. Need põhjustavad näiteks murde, põletusi või erinevaid haavasid. c. Tertsiaarne vigastus
annaabi.ee 
