q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse pumbata, kuhjub see väiksesse ehk kopsuvereringesse. q Liigne vedelik kopsuveenides surutakse kõrge rõhu tõttu kopsude õhuruumidesse ehk alveoolidesse. q Häirub hapniku ning süsihappegaasi normaalne transport vere ning alveoolides paikneva õhu vahel. q Nimetatud seisund avaldub hingamisraskusena, tsüanoosiehk sinetava nahavärvina, hingelduse, rahutuse ningärevusena. q Kopsuturse arenedes kaasnevad muutused südame ja neerude töös, samuti võib häiruda teadvusseisund. SAGEDASEMAD KOPSUTURSE
lõikust madalamolekulaarse hepariiniga (nt. Fragmin) (Roberts jt 2007). 4 Trombembol (tromb ehk ummistav verehüüve, embol ehk koos verega liikuma läinud tromb) tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.) Rasvemboolia põhjustajaks on pikkade toruluude ja vaagnaluude murrud. Rasvemboolia võib areneda välja juba mõne tunni jooksul, kuid suurem on risk umbes kolmandal päeval pärast traumat. Jälgitakse patsiendi vitaalfunktsioone; organismi hapnikuga varustatust, vajadusel
või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid Millised on kahepaiksete peamised meeleelundid?
silmalaud, silmad on suured ja punnis, neil on üks kaelalüli, võimaldab pead tõsta ja langetada, saagi püüdmiseks on kleepuv keel. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e
rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. 22 Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata
o Vasaku vatsakese müokard – paksem kui paremal, kuna vasaku vatsakese töökoormus on suurem, kuna paiskab verd aordi kaudu suurde vereringesse. Seal on rõhk suurem kui väikses vereringes. Aja jooksul kasvab paksemaks, lastel on samapaksune (seega laps ei tohiks väga tugeva vastupidavusalaga tegeleda, kuna süda koormatakse üle). o Parema vatsatsakese müokard – õhem kui vasakul, kuna paiskab verd kopsuvereringesse, seal on rõhk väiksem. Perikard – väline kest, ümbritseb sündant nagu paun o Perikardi õõs – perikardi 2 lestme (sisemine ja välimine) vaheline ala Süda koosneb neljast kambrist 2 kojast o Vasak koda o Parem koda 2 vatsakesest o Vasak vatsake o Parem vatsake vasak koda ja vatsake moodustavad südame vasaku poole, parem koda ja vatsake parema poole. Kahte poolt lahutab vahesein
töökoormus on suurem, kuna paiskab verd aordi kaudu suurde vereringesse. Seal on rõhk suurem kui väikeses vereringes. Aja jooksul kasvab paksemaks, lastel on samapaksune (seega laps ei tohiks väga tugeva vastupidavusalaga tegeleda, kuna süda koormatakse üle). o Parema vatsatsakese müokard – õhem kui vasakul, kuna paiskab verd kopsuvereringesse, seal on rõhk väiksem. Perikard – väline kest, ümbritseb sündant nagu paun o Perikardi õõs – perikardi 2 lestme (sisemine ja välimine) vaheline ala Süda koosneb neljast kambrist: 2 kojast o Vasak koda o Parem koda 2 vatsakesest o Vasak vatsake o Parem vatsake Vasak koda ja vatsake moodustavad südame vasaku poole, parem koda ja vatsake parema poole
annaabi.ee 
