VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk aorti, millest kõigepealt eralduvad kaks arterit - esimene neist varustab südamelihast ning
mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite
alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks mis mõlemad suubuvad südame paremasse kotta. Siin lõpeb suur vereringe. Veri laskub paremast kojast paremasse vatsakesse, sealt algab väike vereringe e. kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. NB! Neis veenides voolab arteriaalne veri! Siin lõpeb väike vereringe. Südame funktsioonid Veri suudab täita oma funktsioone siis, kui ta on pidevalt ringluses. Verd liikumapanevaks organiks on süda. Südame kui pumba tegevus põhineb tema vatsakeste kontraktsiooni (süstoli) ja lõõgastumise (diastoli) rütmilisel vaheldumisel. Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega, süstoli ajal aga paisatakse veri nendest
VERERINGE TALITLUS Inimese organismis saab eristada kahte vereringet: Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid kopsusompusid. Siin toimub difussioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk
VERERINGE TALITLUS Inimese organismis saab eristada kahte vereringet: Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid kopsusompusid. Siin toimub difussioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk
aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5
Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni
(toimub gaasivahetus) -> ühinevad veenuliteks -> need veenideks -> ühinevad 2 suureks veeniks (alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks) -> suubuvad südame paremasse kotta VÄIKE Paremast kojast -> paremasse vatsakesse (siit algab) -> kopsuarteri tüvi -> vasakusse ja paremasse kopsuarterisse -> arterioolidesse -> kapillaaridesse -> koonduvad veenuliteks -> veenideks -> ühinevad neljaks kopsuveeniks -> kulgevad vasakusse kotta Neis veenides voolab arteriaalne veri Südame funktsioonid: Veri suudab täita oma funktsiooni siis, kui on pidevas ringluses Süda paneb vere liikuma Südame (kui pumba) tegevus põhineb (tema) vatsakeste kontraktsiooni (süstoli) ja lõõgastumise (diastoli) rütmilisel vaheldumisel Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega Süstoli ajal paisatakse veri nendest väljuvatesse suurtesse veresoontesse - kopsuarterisse ja aorti
annaabi.ee 
