Väike vereringe ehk kopsuvereringes vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, mis kokkutõmbudes paiskab kehast tulnud venoosse vere kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema
veresooni läbi keha ja jõuab venoosse verena südame paremasse kotta. VÄIKE VERERINGE Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Hapnikurikas arteriaalne veri koguneb kopsuveenidesse ja suundub sealt südame vasakusse kotta ning sealt edasi vasakusse vatsakesse, millest veri suunatakse uuesti suurde vereringesse. mõisted Difusioon Aine molekulide liikumine energiat kulutamata sealt, kus aine kontsentratsioon on kõrgem, sinna, kus kontsentratsioon on madalam. Arter Paksuseinaline veresoon, mida mööda liigub veri südamest kehasse. Veen Õhukeseseinaline ja klappidega veresoon, mis kannab verd tagasi südamesse.
annaabi.ee 
