Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile. Sageli põevad haiged seda püstijalu olles haigusest teadmatuses ning avastavad selle, kui pöörduvad arsti poole aina süveneva nõrkuse ja halvenema enesetunde tõttu. Infektsiooni võivad tekitada bakterid, mis satuvad kopsukelmetele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada: tuberkuloosiga, rindkeretraumaga, kopsupõletiku, kopsuinfarktiga, kopsuvähiga. (Kristman 1978.) Peamine sümptom pleuriit on terav, torkivat valu rinnus. See valu võib mõjutada õlgadele ja seljale ka, kuid sageli on ühel pool rinnus vaid. Isiku pleuriit hakkab aevastama, köha, ja kasutamise pinnapealne hingamine tõttu põhjustatud valu sügav hingamine. Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused selle teise
põletik või kui veenilaiendeid on nii palju, et jalg läheb turse. Öised krambid on organismi kaitsereaktsioon lihas tahab seisvast verest lahti saada. Tekivad ainevahetuslikud muutused, lihas tõmbub kokku ja pressib vere edasi. Ohtlikuks muutuvad veenilaiend siis, kui neid on palju varikoos ajab jala jämedaks, nahamuutuste tõttu tekib traumaoht või veenipõletik koos trombidega (eriti süvaveenide puhul). Selline seisund võib tipneda kopsuinfarktiga. Kui pole olnud põletikke, siis tavalised pisikesed mummud jalgadel ei nõua mingit erireziimi. Süvaveenid ajavad jalad paiste ja pruuniks, sest veeni sein muutub põletiku tõttu rõhu all läbilaskvaks. Punalibled satuvad veresoontest välja, lähevad rakuvaheruumis lõhki ning hemoglobiin ladestub naha sisse ja selle alla. Hemoglobiini ladestumine häirib naha normaalset elutsüklit, mis võib mikrotrauma lisandudes viia haavandite tekkeni.