SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund, mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2. Epidemioloogia
Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale
kuidagi kooskõlas ajastu moraali ja tõekspidamistega. Kuid Verdi ei olnud enam nõus raskete toonidega ooperis. Muusikas tuleb see esile juba esimestest taktidest: helilooja ei kasuta traditsioonilist ooperiavamängu, vaid kirjutab intiimse prelüüdi mis viib meid kohe draama keskpunkti: selles on tundeid, valu ja inimlikku kaastunnet. Sündmustik 1-2 vaatus I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine
(suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu kandis), viibides arstide tungival soovitusel vahepeal Kaukaaias(mis oli tema ainuke välisreis). Kopsuhaigusest ta paranes, kuid siis tuli tal raske maooperatsioon, nii et tervenemisele kulus tal aastaid. Haiguse ajal kujutas Tammsaare „kergemaid” asju-esseid, tõlkis palju. Koitjärve kaunid maastikud inspireerisid „Kõrboja peremehe” kirjutamist ja selle teose looduskirjeldusi. Tammsaare loomingu kaks viimast aastakümmet, mis on kõige viljakamad, ühtivad Eesti esimese iseseisvusega. See on stabiilne periood ka tema eraelus. 1919.aastal ta abiellub ja asub elama Tallinna
Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest Violettale, kes selle küll esialgu tagasi lükkab kuid tõdeb hiljem, et ta on esimest korda elus armunud. Teine vaatus koosneb kahest erinevast pildist. Esimene pilt jutustab sellest kuidas õnnelikud ja armunud noored on elama asunud Pariisi lähedale. Ühel päeval külastab Alfredo isa
3-9 kuud pärast suitsetamisest loobumist kopsude töö paraneb 10 % võrra. 1 aasta pärast suitsetamisest loobumist väheneb südameinfarkti risk 50% võrreldes inimestega, kes suitsetavad. 10 aasta pärast suitsetamisest loobumist väheneb kopsuvähi risk 50% võrreldes inimestega, kes endiselt suitsetavad. 9.Tubaka tarvitamise terviseriskid Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40% neist haigustest ennetatavad. Tubaka tarvitamise terviseriskid: suuõõs- igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk, süda ja vereringe- vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult, hingamisteed- bronhiit, krooniline kopsuhaigus, kopsuvähk, välimus- naha kiire vananemine, haprad juuksed, kollased hambad ja küüned, akne, psüühika- keskendumisraskused, närvilisus,
Tubakas on kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus, vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida
Terviseuskumuse mudel inimene võib muuta tervisekäitumist demograafilisest faktorist sõltuvalt: sotsiaalne klass, sugu, vanus. Oluline on kas inimene tajub ohtu oma tervisele, kas ta usub, et kindel käitumie, võib tähendada tema tevrisele ohu vähenemist. Üldised väärtused Tervis Tervison minu jaoks väärtuslik, tahan, et oleksin terve. Spetsiifiline Uskumus haavatavus- suitsetajana võin kergemini haigestuda Uskumused haiguse tõsidusest. Kopsuhaigusest naljalt lahti ei saa. veendumus, teatud käitumine vähendab ohtu. uskumus, teatud käitumise efektiivusesse teatud ohule. Kui suitsetamist vähendan, vähenb risk haigestuda. Käitumine toob rohkem kasu, kui kahju. Põhjendatud tegutsemise teooria, põhineb kasu teoorial . Mis eeldab, et indiviid on aktiivne ja ratsionaalne otsuse langetaja ja hindab kasu. * Suhtumine teatavasse käitumisviisi, mis on seotud uksumustega.
„Le beau Serge“ ehk eestikeelse vastena „Nägus Serge“ oli Chabroli täiesti esimene film, linastudes 1958. aastal. Erinevalt paljudest teistest uue laine kaaslastest ei olnud tal eelnevat lühi- või dokumentaalfilmi kogemust. Eelarve pärines osaliselt tema tollase naise pärandusest ning Chabrol oli nii stsenarist, režissöör kui ka produtsent, tehes seejuures ka väikese rolli kaamera ees. Tegevustik leiab aset Prantsusmaa külas (Chabroli kasvupaik Sardent), kuhu kopsuhaigusest taastuv François (Jean-Claude Brialy) peale 12 aastat naaseb, et seal puhates talv mööda saata. Tema imestuseks pole küla ise väga muutunud, inimesed aga küll, eriti vana sõber Serge (Gérard Blain), kes oli varem ambitsioonikas arhitekti elukutse kavatsustega nooruk, nüüd aga allakäinud transportöörist joodik. Selgub, et Serge’i joomise peamiseks põhjuseks on see, et ta peale tüdruksõbra Yvonne’i (Michèle
annaabi.ee 
