Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse Peale parema vatsakese kokkutõmbumist surutakse veri kopsuarterisse. Peale vasaku vatsakese Kokkutõmbumist surutakse veri aorti. Peale südame üldist lõtvumist toimub kodade kokkutõmbumine 1
Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter
SUUR VERERING - algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. VÄIKE VERERINGE - Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere SUUR- JA VÄIKE VERERINGE Kodade ja vatsakeste kopsuarterisse. vahel hõlmased südame-klapid
VERERINGE Gertrud Ilsjan Kristiine Sakkool PM3A RINGEELUNDKOND Ringeelundkonna moodustavad : süda, veresooned ning nendes ringlev veri. Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike verer inge Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, millest süsihappegaasirik...
Südame paiknemine ja ehitus Südame vasak- ja parempool Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid
SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis
kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade lõõgastumine. Kodade kokkutõmbe järel toimub vatsakeste kokkutõmme. Selle aja jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel tõuseb rõhk kokkutõmbuvais vatsakestes, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l verd. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi,
Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad edasi veenidesse. Suur vereringe Suureks vereringeks nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates
3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% :
madalamale. ......... jõuab kudede kapillaarideni ja läbi nende seinte toinub gaasivahetus. Kudedes/rakkudes on hapniku osarõhk 40, selle erinevuse tõttu liigub hapnik verest kudedesse. Kudedes arteriaalne rõhk 46, kudedesse jüudnud arteriaalne 40, selle erinevuse tõttu läheb Co2 kudedest verre kapillaaridesse ja veri muutub venoosseks. Kudedest äravoolavas venoosses veres co2 - 46 ja hapnik-40. Veri jõuab paremasse kotta, siis paremasse vatsakesse ja sealt kopsuarterisse. Gaasitransport kopsude ja kudede vahel Hapniku transport Hapniku transport toimub punalibledes hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin on punalibledes olev valk. 100 ml verd transpordib u 18-19 ml hapnikku. Sellisel juhul on u 96% hemoglobiinist hapnikuga seotud sellist protsenti loetakse normaalseks küllastatuse astmeks. Hemoglobiini ühendit hapnikuga HbO2 nim oksühemoglobiiniks. Väike osa hapnikust transporditakse vereplasmas lahustunud kujul. Eluohtlik on olukord, kus
Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest ja kopsuarterisse- paremast vatsakesest. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Karolin Urban
vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest
veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse.
Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek). Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Kokku paisatakse ühe südame kokkutõmbega ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks. 1 minuti jooksul ringesse paisatud vere hulka
kiudude võrgustik 13.Suur vereringe,selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20
toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks ühinevad kaheks suureks veeniks alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks mis mõlemad suubuvad südame paremasse kotta. Siin lõpeb suur vereringe. Veri laskub paremast kojast paremasse vatsakesse, sealt algab väike vereringe e. kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. NB! Neis veenides voolab arteriaalne veri! Siin lõpeb väike vereringe. Südame funktsioonid Veri suudab täita oma funktsioone siis, kui ta on pidevalt ringluses. Verd liikumapanevaks organiks on süda. Südame kui pumba tegevus põhineb tema
kõige väiksem. 8. EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. 9. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest paisates vere aorti, kus lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustades kudesi hapnikurikka verega. Mööda ülemist ja alumist õõnesveent kantakse veri tagasi südamesse 10. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, paisates süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga veresoone veri muutub arteriaalseks. Kopsuveenide kaudu tuuakse hapnikurikaas veri südame vasakusse kotta. 11. vereringe tervishoid, esmaabi vigastuste korral 12. Mis on veri ja millest see koosneb? Vedel sidekude(,mis ringleb veresoontes), mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on
Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; Võõrkeha emboolia Emboli liikumine (3 põhilist teed) -sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse -südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Verejooks vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Etioloogia- rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Liigid: sisemine, välimine, arteriaalne, venoosne, kapillaarne, parenhümatoosne Lõpe - -väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda;
kopsudest jälle kokku. Kodade ja vatsakeste vahel ja suurte veresoonte väljumiskohal asuvad südameklapid. Klapid ei lase verel voolata tagurpidi. 7.Kuidas toimub vere liikumine südames? Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Seejärel toimub vatsakeste kokkutõmme, avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. 8.Mis tähtsus on südameklappidel? Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse.
normaalne vererõhk 115- 130 / 70-80 mm elavhõbedasammast. Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel. Suur vereringe Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega. Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri
· Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb, kõige madalam rõhk on veenides. Suur vereringe · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali-varustab kudesid hap.rikka verega. · Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe · Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse. · Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks. · Arteriaalne veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Südameveresoonkonna haigused · Südameinfarkt- südame pärgarteri ummistumine. · Kõrgvererõhutõbi- püsiv kürge vererõhk · Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked.
normaalne vererõhk 115- 130 / 70-80 mm elavhõbedasammast. Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel. Suur vereringe Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali – varustab kudesid hapnikurikka verega. Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu – ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga – venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi – püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid – jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked Veri
Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine ja poolkuuklapid sulguvad. paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine. Vereringe 1)Osaleb jääkainete eraldamise protsessis 2)Aitab hoida kehatemperatuuri 3)Seob tervikuks kõik organismi osad 4)Kannab kehas laiali hapnikku, hormoone jms 5)Kindlustab pideva ainevahetuse Suur vereringe Läbib kogu keha. hapniku ja toitainetega veri viiakse arterite kaudu elunditesse.Veenidega kogutakse kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel.
Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek). Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Kokku paisatakse ühe südame kokkutõmbega ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks
Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. Kapillaarid ühendavad artereid veenideega. Vererõhk kindlustab vere liikumise soontest. Suur vereringe algab südame vasakust vatsekesest, mis paiskab vere aorti. Aordist viivad vere arterid kõikidesse kehaosadesse. Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veeni kaudu-ülemise ja alumise õõnesveeniga. Väike vereringe algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ja vereliistakutest. Punalibled e erütrotsüüdid transpordivad hapniku, tekivad punases luuüdis, tuumata rakud. Valgelibed e leukotsüüdid kaitsevad haigustekitajate eest, tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja
septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; võõrkeha emboolia. Emboli tüüpiline liikumine: - sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse - südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Retrograadne liikumine: - raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni. Emboolia võib tekitada kopsuarteri sulguse, suures vereringes infarkti, ohtlik ajus, südames, septiline emboli korral mikroobikollete levik, veresoonte laiendid embolitest, kasvajate metastaseerumine.
jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel Glükagoon glükogeenist gly ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke o Diabeet insuliini tootmine häiritud Südame ehitus Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas. - Arterid veresooned, mis viivad verd südamest välja - Veenid toovad verd südamesse - Paremale kotta tuleb hapnikuvaene, surutakse paremasse vatsakesse, viiakse kopsuarterisse, kopsudest pumbatakse hapnikurikkaks, kopsuveeni kaudu tuuakse arteriaalne veri e hapnikurikas veri viiakse vasakusse kotta. - Väike vereringe: parem vatsake-kopsuarter (hapnikuvaene e venoosne veri) kopsud (hapnikut juurde) kopsuveenide kaudu vasakusse kotta. - Suur veneringe vasak vatsake-aort-arter-kapillaarid-venoosne veri liigub südame paremasse kotta - Arterite vatsakeste vahel on poolkuu klapid, mis lasevad kõik läbi kuid tagasi ei lase - Südametööd mõjutab
Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappegaasi vahetus tagamine kudedes. VERERINGE TALITLUS Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid
hormoonid; kindlustada pideva ainevahetuse; osaleda jääkainete eemaldamises; ühtlustada keha temperatuuri. VÄIKE VERERINGE on vere liikumine südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Algab: parema vatsake Lõppeb: vasak koda (arteriaalne veri) Ülesanne: rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Liikumistee: mööda kopsuartereid kopsudesse Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse, kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ning küllastub hapnikuga (venoosne veri muutub arteriaalseks), hapnikurikas veri liigub südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. SUUR VERERINGE on vere liikuminesüdamest kehasse ja sealt tagasi südamesse. Algab: vasak vatsake Lõppeb: parem koda (venoosne veri) Ülesanne: varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia.
FÜSIOLOOGIA: Süda 1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x' Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi
avanevad poolkuuklapid – see saab toimuda siis, kui rõhk vatsakestes ületab rõhu suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Rõhk peab olema vasakus ja paremas vatsakestes ei pea olema rõhud ühesugused, sest aordis ja kopsuarteris erinevad. Parema vatsakese rõhk peab ületama kopsuarteri rõhu 2,5Hg (elavhõbedasammas something ???) , vasaku vatsakese rõhk peab ületama diastoonse rõhu 70. Kui poolkuuklapid on süstolis avanenud, paisatakse veri suurtesse veresoontesse – aorti ja kopsuarterisse. 3) Vatsakeste diastol – (kojad juba varem diastolis) vatsakeste seinad lõtvuvad, rõhk langeb neis nulli. Suurtes veresoontes on aga rõhk kõrgem. Aordis süstoli ajal tõuseb rõhk 120-130-ni (süstoonne rõhk). Veri püüab tagasi vatsakestesse voolata, aga ei saa – poolkuuklapid sulguvad tagasi voolata üritava vere tõttu. Poolkuuklappide sulgumine tekitab heli. Seda heli kutsutakse südame teiseks ehk diastoolseks tooniks. Teine toon tekib diastoli algul. (Esimene toon tekib
kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE ehk kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks. Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes (õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid
*kojad on ülevalpool, vatsakesed allpool Suur ja väike vereringe: SUUR Algab vasakust vatsakesest -> aorti -> hargneb arteritesse -> arterioolid -> kapillaarid (toimub gaasivahetus) -> ühinevad veenuliteks -> need veenideks -> ühinevad 2 suureks veeniks (alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks) -> suubuvad südame paremasse kotta VÄIKE Paremast kojast -> paremasse vatsakesse (siit algab) -> kopsuarteri tüvi -> vasakusse ja paremasse kopsuarterisse -> arterioolidesse -> kapillaaridesse -> koonduvad veenuliteks -> veenideks -> ühinevad neljaks kopsuveeniks -> kulgevad vasakusse kotta Neis veenides voolab arteriaalne veri Südame funktsioonid: Veri suudab täita oma funktsiooni siis, kui on pidevas ringluses Süda paneb vere liikuma Südame (kui pumba) tegevus põhineb (tema) vatsakeste kontraktsiooni (süstoli) ja lõõgastumise (diastoli) rütmilisel vaheldumisel Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega
umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis
läheb kohe suurde vereeingesse, koed jäävad pidevasse hapnikupuudusesse. Need lapsed hakkavad kohe arengus maha jääma. Tähtis on varane diagnoos, sest operatsiooni teel on võimalik rike kõrvaldada. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos On takistatud vere läbimine õiges suunas (kas kodadest vatsakestesse või vasakust vatsakesest aorti või paremast vatsakesest kopsuarterisse), veri peab ennast justkui pressima läbi o Puudulikkus (klapp ei sulgu korralikult) Veri voolab tagasi selles suunas, kuhu ta ei peaks minema (vatsakestest kodadesse tagasi, aordist vasakusse vatsakesse) Selle tõttu tekib kambris, kuhu tagasi voolab, suurema verepaisu ja sinna kuhu peaks minema, läheb vähem verd
hapnikupuudusesse. Need lapsed hakkavad kohe arengus maha jääma. Tähtis on varane diagnoos, sest operatsiooni teel on võimalik rike kõrvaldada. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos On takistatud vere läbimine õiges suunas (kas kodadest vatsakestesse või vasakust vatsakesest aorti või paremast vatsakesest kopsuarterisse), veri peab ennast justkui pressima läbi o Puudulikkus (klapp ei sulgu korralikult) Veri voolab tagasi selles suunas, kuhu ta ei peaks minema (vatsakestest kodadesse tagasi, aordist vasakusse vatsakesse) Selle tõttu tekib kambris, kuhu tagasi voolab, suurema verepaisu ja sinna kuhu peaks minema, läheb vähem verd Areneb välja südame vereringe puudulikkus, kus koed ei saa piisavalt
tagasivoolamist kodadesse. Klappide sulgumisega kaasub I südametooni teke. Peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu jätkub vatsakesesisese rõhu tõus järsult (isomeetrilise kontraktsiooni faas- 0,05s) ja kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis(60mmHg) ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris (8mm Hg), avanevad poolkuuklapid ja veri suruakse järsu tõukega aorti ja kopsuarterisse(vere väljutusfaas 0,25...0,27s). Vatsakese süstol kestab 0,35...0,37 s) Puhkeolekus paiskab vasak vatsake aorti ja parem vatsake kopsuarterisse ühe süstoliga 70-80 ml verd, mida nimetatakse südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu vatsakestesse jääv maht on lõppsüstoolne maht. Kui südame löögisagedus on 70*min, saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse 70*70ml=4900ml verd, mis on südame minutimaht Q
rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappagaasi vahetuse tagamine kudedes. VERERINGE TALITLUS Inimese organismis saab eristada kahte vereringet: Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid kopsusompusid. Siin toimub difussioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe.
rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on organismis ühed väikseimad rakud. Nende põhiliseks ülesandeks on hapniku ja süsihappagaasi vahetuse tagamine kudedes. VERERINGE TALITLUS Inimese organismis saab eristada kahte vereringet: Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks, mis katavad tihedalt arvukaid kopsusompusid. Siin toimub difussioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe.
veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval
veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval
muutustena jäsemetes. Jalas tekib väsimus ja raskustunne ning pusiv turse, areneda võivad halvasti paranevad haavandid. (Tromboos mis see...:2015) 11 Joonis 3. Süvaveeni tromboos Allikas: Health Mediacal Today 2019 Süvaveeni tromboos on ohtlik tekkida võiva kosuarteri tromemboolia (lühend KATE) tõttu. KATE korral süvaveenis vabanenud trombembolid liiguvad süvaveenidest verevooluga läbi südame kopsuarterisse ja ummistavad seal erineva suurusega artereid. Embolite suurusest ja hulgast oleneb haiguse kliiniline pilt ja olukorra tõsidus. Sumptomiteks on raskendatud ja sageli valulik hingamine, äge või tundide-päevade jooksul suvenev õhupuudus, koha (ka verikoha), mõnikord raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. KATE sumptomid võivad esineda samaaegselt SV sumptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna embol võib sulgeda kopsuarteri
Normoloogia kohaselt hakkab sünni järgselt rõhk kopsuvereringes kiirelt langema, sest kopsuveresoonkond laieneb. Esimeste hingetõmmetega tõuseb O2 sisaldus ja langeb prostaglandiinide sisaldus vastsündinu veres. Tänu sellele kontraheeruvad arteriaalse juha seina silelihased, juha lüheneb ja valendik sulgub. Samas sünni järgselt ka platsenta eemaldatakse ja prostaglandiinide produktsioon lõpeb. Arteriaalne juha hakkab funktsioneerima vasemalt paremale (aordist kopsuarterisse). Seega arteriaalne juha sulgub kolmandaks neljandaks elupäevaks. Kirjelda lühidalt ASD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused:
peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE ehk kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks. Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes (õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim.
suunas, atrioventrikulaasklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Isomeetriline kontraktsioonifaas - peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud, kuid südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb vatsakestesisene rõhk järsult, ilma et nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris, siis avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse järsu tõukega kopsuarterisse. Väljutusfaasi lõpus vatsakeste lihas lõõgastub ja vatsakeste siserõhk hakkab langema. Lõpuks sulgevad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse diastooli ajal. Isomeetriline lõõgastuse faas - Vatsakestes langeb rõhk peaaegu nullini. 10 Täitumisfaas - algab ajal, mil rõhk vatsakestes on madalam kui rõhk kodades ja avanevad atrioventikulaarklapid.
(90-95 i/min). Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Tööpuhune hüpereemia ??? · .Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht. Südame löögisageduse, minutimahu ja löögimahu muutused seoses kehalise tööga treenitud ja treenimata inimestel. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim.südame löögimahuks . Kui palju verd saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse nim. südame minutimahuks. Füüsilise töö korral suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbivoolava vere maht, ulatudes kuni 85 % kogu ringluses olevast verest. Difusiooni, filtratsiooni ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina. ???
kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks., mõlemad õõnesveenid suubuvad paremasse kotta (suur vererigne lõpp). Paremast kojast suubub veri paremasse vatsakesse ja parema vatsakesega algab VÄIKE eh kopsuvereringe. Paremast vatsakesest läheb veri kopsuarterisse, kopsuarteri algusosa nim. kopsuarteri tüveks, Kopsuarteri tüvi hargneb kaheks (vasakuks ja paremaks kopusarteriks), ´(kopsuarterites voolab C02 rikas veri), kopsu kaks arterit hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, need omakorda arerioonideks ja kapillaarideks. Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes (õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ...
eristatakse: *max e. süstoolset rõhku ja *min. e. diastoolset rõhku. Normotoonia VR normis, hüpotoonia VR on langenud (kutsub esile tõsiseid häireid, eluohtlik), hüpertoonia VR tõusnud. Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim.südame löögimahuks (75ml). Kui palju verd saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse nim. südame minutimahuks(9l/min). Füüsilise töö korral suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbivoolava vere maht, ulatudes kuni 85 % kogu ringluses olevast verest. Vererõhu mõõtmise meetodid. 1) *otseselt e. invasiivselt inimese veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. 2) *kaudselt e
sagenemist (90-95 i/min). Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Tööpuhune hüpereemia ??? · .Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht. Südame löögisageduse, minutimahu ja löögimahu muutused seoses kehalise tööga treenitud ja treenimata inimestel. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim.südame löögimahuks . Kui palju verd saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse nim. südame minutimahuks. Füüsilise töö korral suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbivoolava vere maht, ulatudes kuni 85 % kogu ringluses olevast verest. Difusiooni, filtratsiooni ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina. ??? VIII HINGAMINE · Väline hingamine. Õhu kopsudes uuenemise mehhanism.
annaabi.ee 
