vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS! Vasakust vatsakesest väljuv aort kannab arteriaalse vere keha igasse elundisse, ülemise ja alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, mille kaudu suundub venoosne veri kopsuvärati kopsudesse. Kummagi kopsu kahe veeni, mis väljuvad kopsuvärati kaudu suubub arteriaalne veri vasakusse kotta. 118. 127. JOONIS! 128. Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast
kudedesse ja asemele tuleb CO2. Kapillaarid muutuvad vereringes veenuliteks. 2 suurt õõnesveeni-alumine toob kehast verd, ülemine peast ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega lõpeb suur vereringe. *Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe(väike vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge. Südame erutusteke ja juhtesüsteem
116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122
atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122
Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan.Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu.Süda jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone- aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi.Jaotus : epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude.
Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone-aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus :epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude.
Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis (lihases?) Purkinje kiudude võrgustik. 10. Väike vereringe, selle algus ja lõpp (nimeta südame osad, veresooned), ülesanne. Väike vereringe e kopsuvereringe on vere teekond südame paremast vatsakesest kopsude kaudu vasakusse kotta. Ülesandeks on rikastada kopsudes verd hapnikuga. Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasemaks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. 11. Suur vereringe, selle algus ja lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Ülesanne on varustada kogu keha elundeid ja kudesid hapniku ning toitainetega ning ära transportida jääkained. Algab südame vasakust vatsakesest aordiga, mille arvukad harud kannavad arteriaalse vere laiali mööda keha
hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väike vereringe ehk kopsuvereringe: (kopsutüvi-arterid-arterioolid-kapillaarid- veenulid-veenid-4 kopsuveeni) Seda läbides rikastub veri hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri – kopsutüvega. Kopsutüvi jaguneb kaheks kopsuarteriks, üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu, kus nad lähevad üle alveoolide seina ümbritsevaks kapillaaristikuks. Verekapillaaridel on suur kontaktpind alveooli seinaga, mis tõhustab kopsudesisest gaasidevahetust. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta läbi 5-8 kopsuveeni. Vasakust kojast suundub ta vasaku vatsakese ja aordi kaudu suurde vereringesse. Suur vereringe ehk kehavereringe algab vasakust vatsakesest aordiga (keha
Süda on analoogselt kopsudele sopistunud serooskestalisse kotti, mida nim südamepaunaks e. perikardiks. 44. Suur ja väike vereringe Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väikeses ehk kopsuvereringes rikastub veri hapnikuga ning suure vereringe kapillaaristiku kaudu toimub kogu organismi varustamine hapniku ja toitainetega ning ka lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis jagunedes kaheks kopsuarteriks suunduvad vastavalt paremasse ja vasakusse kopsu. Kopsualveoolides hapnikuga rikastunud e. arteriaalne veri kantakse tagasi 5-8 kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta, kust see liigub edasi suurde vereringesse. Kopsuvereringe on suhteliselt lühike ning ei jõua vatsakeselt nii suurt jõudu vere edasipumpamiseks, seega on parema vatsakese sein vasakust õhem. Samuti on kopsuarteri seinad õhemad aordi omast. Äramärkimist väärib,
fibroosne võru, millelt lähtuvad südameklapihõlmad. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse(hapnikuvaese) vere: ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset(hapnikurikast) verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 111) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mis on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga. Suudme servadelt ripuvad alla klapi hõlmad. Klapi hõlmade vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
99) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned? Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on
99) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned? Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on
108)joonis õp.lk151 109) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned? Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort.suistikud 52 111) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on
Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd) Väljuvad- Paremast vatsakesest: kopsutüvi, mis hargneb 2-ks kopsuarteriks Vasakust vatsakesest- aort 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus Klapid- endokardi väljasopistused Kahte liiki: 1. kodade-vatsakestevahelised klapid(parem ja vasak atriovertikulaarklapid)- -parema koja ja vasaku vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva parema atriov. Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast
Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd) Väljuvad- Paremast vatsakesest: kopsutüvi, mis hargneb 2-ks kopsuarteriks Vasakust vatsakesest- aort 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus Klapid- endokardi väljasopistused Kahte liiki: 1. kodade-vatsakestevahelised klapid(parem ja vasak atriovertikulaarklapid)- -parema koja ja vasaku vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva parema atriov. Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast
Südamekambritega ühenduvad veresooned: · vasak koda sisenevad 4 kopsuveeni 2 vasakust, 2 paremast kopsust · vasak vatsake väljub aort, mis algul suundub üles, siis moodustab kaare, millest algavad arterid pea, kaela ja ülajäseme varustamiseks · parem koda sisenevad 2 õõnesveeni ülemine ülakehast ja alumine alakehast ning pärgurge südame veenid · parem vatsake väljub kopsutüvi, mis hargneb peagi vasakuks ja paremaks kopsuarteriks On 2 südame pärgarterit e koronaararterit parem ja vasak. Algavad kohe aordi algusest, kulgevad algul südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos: · vasak pärgarter annab enam harusid südame ees- ja vasakule osale suurimad harud: eesmine vastakestevahearter ja ringharu · parem pärgarter varustab paremat ja tagaosa, suurim haru: tagumine vastakestevahearter.
Edasi voolab suures vereinges CO2 rikas veri. Kapillaarid hakkavad koonduma veenuliteks, need suuremateks veenideks. Lõpuks 1) keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2) pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Paremast kojast läheb veri edasi paremasse vatsakesse. Sellest hetkest hakkab väike vereringe. Veri läheb paremast vatsakesest kopsuarterisse. Kopsuarter jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, seal voolab CO2 rikas veri (mis tuli kehast õõnesveenide kaudu). Need 2 hargnevad arterioolideks kuni kopsukapillaarideni. Need paiknevad kopsualveoolide seintes (alveoolid – väga õhukese seinaga viinamarjakobaraid meenutavad moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja alveoolide vahel). Kapillaaridest läheb CO2 alveoolidesse ning alveoolidest tuleb asemele hapnik. Kopsukapillaarid hakkavad
Kapillaarid hakkavad koonduma veenuliteks, need suuremateks veenideks. Lõpuks: 1. keha piirkonnast tulevad veenid koonduvad alumisse õõnesveeni ja 2. pea piirkonnast tulevad veenid ülemisse õõnesveeni. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Paremast kojast läheb veri edasi paremasse vatsakesse. Sellest hetkest hakkab väike vereringe. Veri läheb paremast vatsakesest kopsuarterisse. Kopsuarter jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, seal voolab CO2 rikas veri (mis tuli kehast õõnesveenide kaudu). Need 2 hargnevad arterioolideks kuni kopsukapillaarideni. Need paiknevad kopsualveoolide seintes (alveoolid – väga õhukese seinaga viinamarjakobaraid meenutavad moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja alveoolide vahel). Kapillaaridest läheb CO2 alveoolidesse ning alveoolidest tuleb asemele hapnik. Kopsukapillaarid hakkavad koonduma kopsuveenuliteks, kus voolab nüüd juba hapnikurikas
annaabi.ee 
