Nimetu
sisustuse osaks. Neid ei uuritud, ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad
on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine
Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima.
Kirjutas Pompei kunsti ajaloo. See oli esimene arheoloogiaalane raamat.
Mitmel pool Euroopas tähistatakse tema järgi arheoloogide päeva (9.dets),
see märgib tema surmakuupäeva.
19. saj. Muistiseid koguti raamatukokku. Muinasesemed olid üheks
eksponaadiks. Koppenhaagenis C. J. Thomsen töötas raamatukogus, kus oli
suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad
süstematiseerida. Aluseks võttis valmistusmaterjali (kivi, pronks jne).
Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis
raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud
taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas
kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani
annaabi.ee 
