Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu esikromaan „Piiririik”
Peategelase
arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli
olnud ka väga õudne lapsepõlv. Elas vanaemaga ning kodus oli karm
kord. Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta
tahaks Franzi metroo alla lükata või siis kuskilt kõrgelt alla kukutada.
Sügisene ilm ajab nimelt minategelasele peale õunte isu. Mistõttu
otsustab ta neid kolm tükki soetada. Kuid ubinad osutuvad
kopitanuteks ning neil on nö. Surma maitse. Need meenutavad
minategelasele hoopis õunu, mida tema vanaemal oli kunagi
kombeks jõuludeks osta. Kuid ka lapsepõlves maitstud õunad ei
kõlvanud kuhugi. Neil oli kibe maitse ja nad tegid suu paksuks kui
pihlakad.
Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis
on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (Riik) kuhu minategelane
arvab end kuuluvat