temast u 20 aastat noorem oli ja tema juurest ära läks - Indrekul polnud enam raha, Maie saatis ka vaid 5 rubla, Maurus aga nõudis raha, kirus, et Indreku raha naise käes oli, pani raamatusse kirja, sest selles sisaldus ainult tõde - Maurus tahtis siiski rohkem raha, päris ka isal pole, Indrek eitas, selgitas miks, ütles, et kui kannataks oodata suveni, siis läheks ta ise tööle ja teeniks, kuid direktor tahtis raha varem, tegi ettepaneku, et Indrek asuks Kopfschneideri asemele - Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta - „venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlane armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast – niisuke on eestlane“, lk 84 IX - Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss - sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss
" ,,Ei, vaid ma ütlesin, kuis asi tõesti oli," seletas Indrek. ,,Milleks valetada." ,,Inimene, sa oled tõesti hull!" karjus Tigapuu. ,,Sind ei või ka põrmugi usaldada! Jumala eest, siga ja muud midagi!" ,,Kuis nii?" küsis Indrek äkki tõsiselt, peaaegu kurjalt. ,,Ta küsib veel!" hüüdis Tigapuu. ,,Mis siis veel muud kui siga. Siga, kes teiste peale keelt kannab! Nuuskur! Nüüd ma alles mõistan õieti, miks vana esteks raha sinu kätte andis. Sa oled ju Lible ja Kopfschneideri paarimees." Viimased sõnad rääkis Tigapuu Indrekule juba kuklasse, sest see oli pahaselt ümber pöördunud, et klassist välja minna. Aga enne kui see sai sündida, haaras Tigapuu tal käsivarrest kinni ja ütles: ,,Kuhu sa jooksed, kui sa aus mees oled! Tule siia, seletame asja ära." ,,Minul pole midagi seletada, jäta mind rahule," viskas Indrek üle õla tagasi ja tahtis oma minekut jätkata.