Teisiti öeldes, tal peab olema piisavalt suur menu teadlaskonnas. 2. Teos peab jätma uurijatele palju tegevusruumi. Temas peab olema küllalt palju konkreetseid lahtisi otsi, et hulk uurijaid võiks leida sealt enda jaoks lahendamata probleeme, millele oma jõupingutused pühendada. Kui need kaks tingimust on täidetud, võib klassiku teos panna aluse teadusliku uurimise traditsioonile. Niisugusteks traditsioonideks on olnud "ptolemaioslik astronoomia" või "koperniklik astronoomia", "newtonlik dünaamika", "korpuskulaaroptika" või "laineoptika", "analüütiline keemia" jt. 3. Normaalteadus. Mida õieti tähendab mõistatuselahendamise metafoor? Näiteid. Normaalteaduse tegevust juhib paradigma. Normaalteaduse kõige põhilisem tunnus on see, et ta pole üldiselt suunatud avastuste tegemisele. Tegevuse eesmärgiks pole leida uut fakti või ideed; vastupidi, sihiks on allutada maailm omaksvõetud paradigmale
2) ajaloo terviklikkus, seosed ajastute vahel 3) juhus ja paratamatus ajaloos (ajaloolane seda teha ei saa) 4) suurkuju roll ajaloos (N: kui Stalinit poleks olnud) Ajalugu on mõistuspärane kindel suund ja seaduspärasus. Ajalooline progress: tähtis vaimusfäär, inimesed mõistavad üha enam vabadust. Algul vabadus omavoli, nüüdseks vabadus sisemine paratamatus (käitumine seesmise kohusetunde järgi, mitte välise käskude järgi). 21. Kanti koperniklik pööre. IMMANUEL KANT (1724-1804) 157 cm, vaimses mõttes hiiglane. Kodulinn Königsberg (tänapäeval Kaliningrad). Väga täpne. KOPERNIKLIK PÖÖRE inimtunnetuse käsitluses. (Poola astronoom Kopernik sünd. 1473 Päike ei liigu, vaid Maa liigub tundub nagu Päike liiguks). Kant Kui me maailma tajume sellisena nagu me tajume, siis ei tähenda, et maailm tegelikult selline on. Hoopis meie mõistus on selline. Kant eristas: 1) Ding an sich asi iseeneses (maailm tegelikult)
22 aprill 1724 1804 õppis Köinigsbergi ülikoolis õppis Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat 1769 sai temas loogika ja metafüüsika professor 1781 "Puhta mõistuse kriitika" 1783 "Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale" 1785 "Ausepanek kommete metafüüsikale" Filosoofia teadmine Teadmine välhendub otsustena, see sisaldab subjekti ja predikaati. Need jagunevad analüütilisteks, sünteetilisteks ja aposterioosseteks otsusteks "koperniklik pööre" me ei saa maailmale keskendudes avastada, seda, mis meil on võimalik teada. Pigem tuleb kesekenduda taipamisvõime struktuurile ja uurida, kuidas see kogetavat..... "Asi iseeneses" objektiivne maailm, kuid me ei saa selle kohta midagi väita, see mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tule,usel tekib "asi meje japks". Nähtusi saab tunnetada nagu nad meie läbi meeleorganite on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud.
Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunst avab tõe juba vaimu enesetunnetuse varastel etappidel. Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. Kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Kanti komperniliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas. Meel ei ole enam lihtsalt vastuvõtja, vaid tunnetuse ja aru toimiv osapool. Kant seob subjekti (mina) ja objekti (seinakell) ühtseks filosoofiliseks mõttepalliks. Nende vahelise seose moodustab inimkogemus ja selle loogilised eeltingimused
Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunst avab tõe juba vaimu enesetunnetuse varastel etappidel. Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. Kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Kanti komperniliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas. Meel ei ole enam lihtsalt vastuvõtja, vaid tunnetuse ja aru toimiv osapool. Kant seob subjekti (mina) ja objekti (seinakell) ühtseks filosoofiliseks mõttepalliks. Nende vahelise seose moodustab inimkogemus ja selle loogilised eeltingimused. Kanti
13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst
etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine – subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias. 27 18). … raamat, Kant, Prolegomena (KÜSIMUS: Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju.) IMMANUEL KANT (1724 - 1804) lahutab iseseisvate teineteisest sõltumatute uurimisobjektina 1) teaduse ja tõe sfääri, 2) moraalse teadmise ja 3) kunsti sfääri. Asjade olemus meile on täielikult kättesaamatu, asjad avalduvad meile fenomenina ja näitavad ennast ainult mingist küljest nähtuna. Fenomenoloogilise suuna tärkamine filosoofias. Tõde avaldub meis kõigis
falsifitseerida, sest ei saa välistada võimalust, et eksliku ennustuse põhjustas mingi osa komplekssest testsituatsioonist, mis ei puudutanud kontrollitavat teooriat. Näide astronoomia ajaloost lk – 3 näidet kokku 103. 4.Falsifikatsionismi ebaadekvaatsus ajaloolisel taustal (105-107). Kui oleksid teadlased kasutanud ajaloos falsifikatsionismi, siis poleks praegused teooriaid olemas. Õnneks vaatlesid teadlased siiski edasi teooriaid, mis esialgu ebaõnnestusid. Neli näided lk 105-107. 5.Koperniklik revolutsioon (107-117). See näide näitab, mis raskused kerkivad esile falsifikatsionismis kui võetakse arvesse suuremate teoreetiliste muutuste keerukus. Alles siis kui kujunes uus füüsikasüsteem, hakkas uus teooria ka üksikasjades hästi sobima vaatluste ja katsete tulemustega. 7 – peatükk. Teooriad kui struktuurid: 1. uurimisprogramm: 1.Suhtuda teooriasse kui terviklikku struktuuri (118-122). Võib tunduda, et induktivistid ja falsifikatsionistid vaatlevad teadust tükkhaaval
annaabi.ee 
