teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E. Kopenhageni koordinaadid on 55'48N, 012'16E. Kopenhageni kaugus minu kodukohast on 1040 km. Taani ajasoon on GMT, st meil on 2 tunnine ajavahe. Taanis kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on kehtiv suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides. Taanis ei esine maavärinaid, vulkaanipurskeid . Praegu kasutusel olevad veevarud asuvad
b) Michelangelo skulptuur ,,Taavet"5,5 m pikk. Tehtud valgest marmorist. Asub Firenze linna raekoja ees. c) Erle Kaur ,,Eesti naine lapsega" 8) reproduktsioon trükipilt originaalist. (raamatutes, ajakirjades, kalendrites, postkaartidel jne) 9) pinakoteek maaligalerii a) Brera pinakoteek Milanos. b) Metropolitani muuseum New Yorkis c) Roberto Longhi Sihtasutuse muuseum (pinakoteek) Firenzes 10) glüptoteek skulptuurigalerii a) Kopenhageni glüptoteek Ny Carlsberg Glyptotek b) Müncheni Glüptoteek c)
Laupäeval (07.04.2012) diivanil istudes ja televiisorit vaadates märkasin ma ühel kanalil olevat temaatilist õhtuprogrammi, kus parasjagu meenutati kuulsaid jazz palasid ja artiste. Sel õhtul näidati Louis Armstrongi kontserdit, mida ta kunagi Kopenhageni linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis
Ühendriikidesse (I MS, Soome kodusõda) *1925 läks tagasi Soome (Ainola) *kõrivähk LOOMING *7 sümfooniat *eeskujuks Tsaikovski *Soome rahvamuusika *Teosed Soome muistenditele ja eepostele (Kalevala) *Sünf. süit ,,Lemmingkäinen" *Sümf. poeem ,,Finlandia", ,,Karjala süit" *"On jõuluvaikus üle maa" Carl Nielsen (1865-1931) *Taani helilooja *12. laps vaeses peres *I pill viiul koduõpetajaga *haridus puhkpilli erialal *varakult hakkas Odenses ise elatist teenima (sõjaväe orkester) *Kopenhageni konservatoorium *töötas Taani kuninglikus teatris *Taani kuninglik konservatoorium (juhatajana) *reisis Euroopas Saksamaa, Rootsi *1925 tuli tagasi Taani LOOMING *kantaat ,,Kevad Fynis" *2 ooperit ,,Saul ja Taavet", ,,Maskeraad" *progressiivne tonaalsus (pala algab ühes helistikus ja lõpeb teises helistikus) *6 sümfooniat *kammermuusika Aleksander Borodin (1833-1887) *Vene helilooja *Sündis Peterburis *isa Kaukaasia vürst *väga hea haridus (koduõpetajad)
Nielsen õppis mängima ka puhkpille, mis viis selleni, et ta sai Odense 16. pataljoni pasunapuhujaks. Hiljem õppis ta muusikat ja viiulit Kopenhaageni Konservatooriumis, aga ei võtnud ametlikke kompositsiooni tunde. Sellest hoolimata, hakkas ta muusikat kirjutama. Tema esimest sümfooniat 1894. aastal ei saatnud edu, kuid sama sümfoonia sai üsna tuntuks 1896. aastal Berliinis, kui seda esitati teist korda. Sellest alates tuntus aina kasvas. Nielsen jätkas viiulimängu Kopenhageni Kuninglikus Teatris kuni 1905.aastani, pärast mida ta sai teatri teiseks dirigendiks. 1916.aastal võttis vastu õpetaja koha Taani Kuninglikus Konservatooriumis ja töötas seal surmani, viimasel aastal sai direktoriks. 1891.aastal Nielsen abiellus Taani skulptori Anne Marie Broaderseniga. Neil oli kolm last: Irmelin, Anne Marie ja Borge. 1925. aastal tabas Nielsenit tõsine südamerabandus, mistõttu ta pidi loobuma
raske kohmaka vormiga) ja tähendab kunsti, milles puuduvad selgepiirilised, geomeetrilised vormid, seega abstraktsionismi, mis on täielik vastand konstruktivismile. Informalismi esimesed eneseteadlikud rühmitused tekkisid väljaspool Pariisi ja Prantsusmaad. Põhjapoolsete väikeriikide kunstnikest kujunes 1948 lühiealine, kuid mõjukas rühmitus ''cobra'' , mille nimel pole tegemist maoga, vaid ainult kome linnaga- Kopenhageni, Brüsseli ja Amsterdamiga. Taanlastest oli tähtsaim Asger Jorn, hollandlastest Karel Appel ning belglastest Corneille (Cornelis van Beverloo) ja Pierre Alechinsky. Eestlastest on ''Cobraga''seotus Ruth Tulving. Asger Jorn ''Öine Pariis'' 1959 Karel Appel ''Le Chat'' Corneille nimetu ''Cobra'' liikmed otsisid lihtsa spontaanse eneseväljenduse võimalust ja vastandasid oma
Maailma keelte avastamine Ladina keele ainuvalitsuse lõpp Kerkivad rahvuskeeled Tsentraliseeritud riigid Tegeliku keelekasutuse rõhutamine Massiivne kirjaoskuse levik 17-18 saj Ratsionalismi ja universalismi esiletulek Esimesed katsed võrrelda euroopa keeli Richelieu: Prantsuse Akadeemia: kõik peaks olema ilus, kultiveeritud, elegantne, korrastatud ka keel Port Royali grammatika LOENG IV Strukturalism Genfi koolkond: Saussure õpilased Kopenhageni koolkond: Louis Hjelmslev: Nn GLOSSEMAATIKA: käsitleb keelt täielikult abstraktsena, otsides keele universaalseid omadusi Praha koolkond: Trubetzkoi, Jakobson Trubetzkoi Rakendas Saussure liigendust fonoloogiale Foneem eristab tähendusi, allofoon mitte. Foneem on kõigi allofoonide abstraktne kogum Allofooni valik johtub ümbrusest Strukturalism Oluline on VASTANDUS
Maalikunst K.G.Pilo (rootsi) 1742-1772 Taani kuninga õuekunstnik, portreedes rokokoolik koloriit. ,,Kuninganna Louise portree" N.A.Abildgaard rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik laad. J.Juel portreed, maastikud, olustikumaal. Klassitsism Skulptuur : B.Thorvaldsen külm, kõle Eeskujuks saksa ja skandinaavia skulptorid. Paavst Pius VII hauamonument Rooma Peetri kirikus Arhitektuur M.Nyrop, eklektiline Kopenhageni raekoda. Maalikunst C.W.Eckersberg Davidi õpilane. V.Marstrand teatraalne, efektitseja. Soome 16.-19.sajand 1250.aastal liidab Birger Jarl Soome alad Rootsiga 1581.aastal moodustati Soome suurvürstiriik, mille valistejaks oli Soome suurhertsog ja Rootsi kuningas Johan III. 29.märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus.
Mõned Lepingud Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999): Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, Tegelikult ei tulnud suurt midagi, Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus, Suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht- teist korda saada, Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks Nizza leping / Nice'i leping 2001: Valmistumine suuremaks laienemiseks, Süvitsi integratsioon, Ei täitnud ka oma eesmärki Kopenhageni kriteeriumid 1993 Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks Kriteeriumid : Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse, Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla, Võimekus EL elus osaleda, EL valmidus võtta uusi liikmeid * Hiljem lisandunud, peamiselt Türgi ja Ukraina tõttu Suur Laienemine 1990 1990ndate keskel ühinejaid 13: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari,
Lääne suurriigid jäid asjadest pigem kõrvale, sest valmistusid Hispaania mingiks?sõjaks. Põhjasõda algas veebruaris 1700 Riia piiramisega August II poolt juhitud vägede poolt. Oli suht korratu piiramine, polnud väga hästi organiseeritud. Edasi astus tegevusse Taani, kes ründas Rootsi valdusi P-Saksamaal, neid oli suht lihtne rünnata sest piirid jooksid kokku. Üsna pea pidid sõlmima Rootsiga rahu, sest Rootsi enda väed ja ka Holland ja Inglismaa olid saatnud oma laevastiku Kopenhageni alla, sest Taani suurem konkurent kui Rootsi kaubanduses. Enne Venemaa astumist sõtta oli Taani juba sõjast lahkunud. Venemaa astus sõtta augustis 1700, kõige lähem linn, mida asuti piirama, oli Narva. See polnud kõige parem, sest suurtükid olid viletsad, püssirohtu kuigi palju polnud, kuna piiramine algas augustis siis järgnevatel kuudel hakkas püssirohi lõppema, aga seda oli raske juurde toimetada, sest vihmad, pori, märg, Venemaa ühendusteed olid viletsad seetõttu
Memlingi meistritööd. 2 peamist “Püha Katariina müstilised pulmad” ning Püha Ursula laegas. Viimane kujutab stseene Kölni naispühaku elust. Taani: Statens Museum Kopenhagenis – Aadress: Solvgade 48-50, Kopenhagen. On Taani riigi suurim ning tähtsaim kunstimuuseum. Eksponeerib õukonna kunstiaardeid ja kaasaegse kunsti kollektsiooni. Üks tähtteoseid on Lucas Cranach vanema 1527.aastal valminud maal “Parise otsus.” Louisiana muuseumipark Humlebaekis Kopenhageni ligidal – Aadress: Gl. Strandvej 13, Humlebaek. On üks maailma meeleolukamaid kultuurirajatisi. Muuseumi üks pärle on uue realismi üks kuulsamaid taieseid – Césari hiiglaslik pöidlaskulptuur. Saksamaa: Pergamoni friis – Muuseumisaar Berliinis – Aadress: Am Kupferbragen, Berliin. Muuseumis saab näha Pergamoni altari säilinud osi. Hellenismiajastu kunst. Keskaegsete tahvelmaalide varakamber . Wallraf – Richatzi Muuseum Kölnis - Aadress_ Martinstrasse 39, Köln
· Adolf Spiess · Johann Christoph Fridedrich Guths- 26.Esimene kõrgem kehalise kasvatuse alast Muths haridust andev õppeastus(1804) · Rootsi kuninglik kehakasvatuse 7.Friedrich Föbel (1782-1852) tegi ära suure instituut töö: · Berliini ülikool · Laste (liikumis) mängude kogumisel · Kopenhageni kuninglik Sõjaväe ja süstematiseerimisel võimlemise instituut · Koolide tunniskeemide koostamisel · Riistharjutuste kogumisel ja 27.Taani võimlemissüsteemi looja oli: kirjapanekul · Hjalmar Ling · Adolf Spiess 8.Esimene sookolite võimlemisring asutati · Franz Nachtegall · 1844 28.Sündmus, mida tänapäeval loetakse
Rootsis puudus põrisorjus,seega oli seal väga suur sõjavägi(neil oli palju vabu talupoegi. Rootsi sõjatööstus oli väga hästi arnenenud. Rootsis oli võimule tulnud 15 aastane karl XII,kuna Karl XI oli surnud(1697) 4)Sõja algus. a)Poola11.veebruaril kogunesid August II väed Riia alla ja alustasid pikka,kuid edutut piiramist. b)TaaniTaanil õnnestus vallutada mõned rootsi alad saksamaal,kuid peagi oli Taani sunnitud rootsiga rahu sõlmima,kuna rootsi laeastik oli hakanud liikuma kopenhageni poole. c) Vene väed kogunesid 1700.a. sügisel Narva alla ja asusid linna piirama, kuid neid saatis ebaedu 20.novembril 1700.a. said Vene väed Rootsi vägede käest lüüa. 5) 20. Novembril 1700.a. toimus Narva lahing. Kuigi Venelaste vägi oli Rootslaste omast 3 korda suurem õnnestus Rootsil siiski võita, sest nad liikusid udu katte all otse venelaste kindlustusliini ette ja peale rünnakukäsu andmist tõusis lumetorm, mis oli Venelastele otse
Hakkas tekkima muuseume. Et leide koguda ja eksponeerida, siis sageli muuseumid tekkisid raamatukogude juurde. Raamatukogu oli mitte ainult raamatute laenutamise, vaid ka kogumise koht. Muinasleide peeti ka väga väärtuslikuks. Kogumine oli varem juba peale hakanud, 19. sajandi alguseks oli muinasesemete kogu muutunud küllaltki suureks. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) kolmeperioodi kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus.
· moraalsed konfliktid- isa põdes depressiooni, kaalus enesetappu, naine kaalus ka enesetappu · ühiskonnakriitika nägi erinevaid ühiskondi, sest sündis skienis, siis läks oslosse, bergenisse, itaaliasse, saksamaale oli oma aja kohta väga palju näinud, igas ühiskonnas leidis midagi, mis ei meeldinud; ei olnud rahul meeste ja naise rolliga ühiskonnas nora kokkuvõte näidend lavastati esimest korda kopenhageni teatris 1879 tegevus algab ühes korteris, kus elavad nora, tema mees helmer ja nende teenija. algus algab nora abikaasa juurde tuleb pere arst, kellega meeste asju hakkab seal tulema. linde tuleb ka külla, pidi oma armastuse jätma haige ema ja õdede hoolitsemise pärast, siis abiellus rikka mehega, mees suri ja linde jäääb rahata. torvald on heal kohal, toob raha
"Inimese põlvnemine". Selles väljendus seisukoht, et ka inimene on ilmunud samasuguse protsessi tagajärjel. Darwin oletas ka, et inimkultuurid võisid areneda analoogselt taime- ja loomaliikidele. Kolmeperioodi süsteem Eeltoodud uudsetest mõtetest juba varem arenesid välitööde, st arheoloogiliste kaevamiste tehnikad. Suureks kasuks tuli selles kolmeperioodi süsteemi rakendamine. 1836. aastal avaldas taani õpetlane Chr. J. Thomsen Kopenhageni Rahvusmuuseumi näitusejuhi "Põhjamaade muististe teejuht", milles tegi ettepaneku, et kogud tuleks jagada vastavalt esemete valmistamise materjalile nendeks, mis pärinevad kiviajast, pronksiajast ja rauaajast. See jaotus võeti peatselt kasutusele kogu Euroopas ning see pani aluse muististe esimesele mõistusepärasele jaotusele nagu ka materjalide tõlgendamisele ja süstematiseerimisele. Hiljem jagati kiviaeg veel kaheks: paleoliitikumis
I arheoloogiks peetakse siiski Johann Joachim Winckelmanni 18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib väljakaevatud leidude järgi antiikaega. Samuti oluline uurija on taanist Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) hakkas süstematiseerima mitmel pool leitud muinasaegseid leide. Antiikesemed/leiud asusid raamatukogudes või muuseumides. Thomsen oli pankuri poeg , pääses Kopenhageni raamatukokku tööle , kuhu oli kogunud üle 1000 muinaseseme. Leidis , et muinasaeg on jagunenud kolmeks põhiperiodiks ( kiviaeg , pronksiaeg ja raua aeg.) See süsteem meeldis ka teistele , leidsid , et selllega on näha muinasaja arengut . 1819 avatud näitusel saavutas Thomsen üleeuroopase tuntuse ( esialgu vaid Skandinaavias , hiljem ka mujal ). Arvati , et ta peaks oma ideed kirja panema, ta pani selle süsteemi siiski paika , 1836 kirj teose ,, Põhjamaiste
Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks. Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama, 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta ,,Põhjamaiste muististe juhi", millest sai kohe klassika. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) töötas Thomseniga koos, oli ka taanlane
õigus- ja siseküsimuste (näiteks ühtne sotsiaalpoliitika) valdkonda. Jäta meelde: see leping asutaski Euroopa Liidu, organisatsiooni, millesse meie 2004. aasta kevadest kuulume. EL toetubki kolmele n-ö sambale: I sammas ühine majandusruum ja majanduspoliitika II samams koostöö julgeoleku ja välispoliitika vallas III samams koostöö õiguse valdkonnas ja sisepoliitikas. Kopenhageni kriteeriumid- nõuded, mida riik peab täitma, et saaks liituda Euroopa Liiduga a) demokraatlik kord ja vastavate institutsioonide olemasolu, mis tagavad demokraatia toimimise. b) Turumajandus c) Riigi võmelisus täita EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi. Need kriteeriumid koostati 1993. aasta suvel Kopenhaagenis, kus toimus Euroopa Liitu luuluvate riikide tippkohtumine. Eesti riigi rahvusvaheline asend Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid
stabiilsusest. 4. Väike Põhjasõda 1655-1660 Rootsi Vaasade dünastia pretendeeris Poola kuningatroonile. Rootsi kuningas Karl X alustas sõda, et saavutada kontroll Poola üle. Sõja esimesel kahel aastal saavutasid rootslased edu. Kuid Rootsis edu pööras Poola vastu nii Venemaa, Taani kui Austria. Taani kuulutas 1657 Rootsile sõja. Rünnak (päris) Rootsi vastu sundis Karl X suunama tähelepanu võitlusele Taaniga. Karl saavutas edu ja jõudis 1658 Kopenhageni alla. Taanlased olid sunnitud sõlmima Roskilde rahu ja loovutama Skane ning Bornholmi saare. Edust kannustatud Karl X taotles Taani riigi liitmist Rootsiga ning tungis varsti taas Kopenhaageni alla, kuid selle 33 eesmärgi realiseerimist takistas Hollandi (kes kartis Rootsi absoluutset ülemvõimu Läänemerel) laevastiku saabumine appi Taanile, samuti Austria toetus Taanile. 1660 suri
Tessin noorem. Kujundust täiendas sõjainsener Hans Scheel, lõpliku väljanägemise andis aedadele Taani kuulsamaid maastikuarhitekte Johan Cornelius Krieger (1683-1755), kes laiendas esialgset kujundust suuremahuliste terrassidega. 1799. a kujundati park ümber maastikulises stiilis, lisades mitmeid arhitektuurseid objekte, millest huvitavamad on hiina stiilis paviljon ja sild. Kriegeri järgmine meistritöö oli Fredensborg Kopenhageni lähedal (valmis 1720). Fredensborg on tüüpiline prantsusepärane kindlus, mis ehitati tähistamaks rahu Rootsi ja Taani vahel. algselt oli seda kasutatud jahipidamiseks, nüüd sai barokse kujunduse. Aed ja park on praegu kaunimad Taanis. Pikad laiad avenüüd, mis näivad venivat lõpmatusse, kujundavad visandi prantsuse barokkaiast. Aiad olid oma hiilguse tipul Frederik V ajal 1760. a-tel, ümberkujundatuna prantsuse aiakujundaja N.-H. Jardin'i poolt
annaabi.ee 
