Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5...25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17...55%. 12.Ümarlihvimise moodused: milliseid teate ja nende kasutamise valdkonnad (tsentrite vahel, tsentriteta, siselihvimine jne). Kirjeldage lihvimise protsessi ümarlihvimisel. 13. Tasalihvimise eesmärk. Kirjeldage tasalihvimise mooduseid. Millal millist moodust on sobiv kasutada? 14. Hammasrataste töötlemise moodused: kopeerimismeetod ja rullumismeetod. Meetodite põhimõtteline erinevus, nende eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed ja tööriistad. Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta hamba vahe profiili kujuline, mis kopeeritakse töötlemise käigus töödeldavale toorikule. Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega.
Paljudel juhtudel on rullumisliikumine ka jaotusliikumiseks, tagades töödeldava hammasratta nõutava hammaste arvu. 1) Lõikeriista profiil ei olene lõigatava hammasratta hammaste arvust, mispärast ühe ja sama tigufreesiga või hambakammiga saab lõigata mistahes hammaste arvuga hammasrattaid 2) Rullumismeetodil toimub lõikeprotsess pidevalt, mistõttu see on suurema tootlikkusega kui kopeerimismeetod 3) Rullumismeetodil töödeldud hammasratta täpsus on tunduvalt suurem kui fassonglõikeriistadega töödeldud hammasrattal, mis on tingitud eeskätt rullumise protsessi pidevusest ja ühtlusest. Rullumismeetod on väga universaalne, kuna võimaldab põhimõtteliselt töödelda kõiki hammasrataste liike. Suurem täpsus ja protsess on poolautomaatne.
Viimast suurendatakse radiaallõtku c*.m võrra selleks, et lõigatavatel hammastel tekiks nõutav jalakõrgus h *f = h *f m . Lähtekontuuri peadesirge ja töökontuuri vaheline lõtk säilib, vältimaks hammaste lõikamisel kontakti tööriista hambavahe põhja ja tooriku peadesilindri vahel. Seega töökontuuri hamba kogukõrgus h = 2(ha* + c* )m ja tema jaotussirge poolitab selle. 4.3.5. Hammaste lõikamine A) Kopeerimismeetod, kus lõikeinstrumentidena kasutatakse kas ketas- või sõrmmoodulfreese (joon. 32, 33, 34). Kuna hambavahe kuju sõltub hammasratta hammaste arvust (alusringjoone raadiusest), on ühe ja sama mooduliga hammasrataste lõikamiseks vaja eraldi freesi erineva hammaste arvu korral. Praktikas ei ole see nõue realiseeritav. Tegelikult valmistatakse iga mooduli jaoks komplekt freese, kusjuures igat freesi sellest komplektist kasutatakse teatud hammaste arvu vahemikus
annaabi.ee 
