Globaliseerumise tulemusena on esile kerkinud ka mitmeid väljakutseid läänelikele individualistlikele vaadetele mina kohta. 2. Vestlemine ja suhtlemine Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt nii, et annab lugeda nö ,,ridade vahelt". Omistuste teooria tegeleb põhjendustega, mida inimesed ühe või teise asja seletuseks esitavad. Koosvarieeruvuse teooria käsitleb seda, kuidas situatsiooni sellised omadused nagu järjekindlus, üksmeel ja eristatavus võivad omistusi mõjutada. Sotsiaalpsühholoogia alused 3 Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse mõõted aitavad meil aru saada, kuidas teised inimesed maailma näevad. Huvi sotsiaalsete ja grupiomistuste vastu on seotud Moscovici sotsiaalsete esituste
põhjuste kohta, mis neid isiklikult puudutab. Tegusid, mis neid isiklikusi ei puuduta, hinnatakse tõenäolisemalt oludest tingituiks (situatsioonilisteks). - Fundamentaalne omistusviga - viga, mis tuleneb erinevate normide rakendamisest teiste inimeste ja oma tegude põhjendamisel. Konkreetsemalt kalduvad inimesed hindama oma toiminguid situatsioonilistest nõudmistest ja teiste inimeste tegusid dispositsioonilistest põhjustest tingituks. - Koosvarieeruvuse teooria ( Kelley) — teooria, mis selgitab, kuidas inimesed hindavad toimingu sihilikkust, vaadeldes olukorra kolme aspekti: üksmeelt (konsensust; kas teised inimesed ka nii teevad), järjekindlust (kas inimene teeb alati nii) ja eristavust (kas sarnastel asjaoludel toimib ta samaviisi). - Õpitud abitus - ebameeldivas olukorras enda aitamiseks pingutustest loobumine isegi siis, kui sellest abi oleks, kuna ühes olukorras passiivse ohvri rolli sunnitud indiviid on oma
annaabi.ee 
