BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni
Oligosahhariidide näide: rafinoos. Kahe monoosi vahele moodustub glükosiid side. Polüsahhariidid. (10astmel3 10astmel6 monoosijääki, seotud omavahel glükosiidsidemetetega). Kool õpib neid polüsahhariide, kus ehituskiviks on glükoos. 1. tärklis, 2. glükogeen, 3. tselluloos, 4. kitiin. Polüsahhariidide puhul on olemas ka sellised asjad, kus süsivesikulisele osale liitub mitte-süsivesikuline osa (valgud, nukleiinhapped, nt: bioloogiline limad (sv+valk) või sidekoe koostismolekulid). Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused. 7 Suhkrud (mono- ja disahhariidid) ja polüsahhariidid. Suhkrud lahustuvad vees, polüsahhariidid mitte, sukrud on magusad, polüsahhariidid mitte, reaktsioonivõime on sukrutel aktiivne, polüsahhariididel mitte- seepärast ongi polüsahhariidid varuained. Suhkrud karamellistuvad, polüsahhariidid kõrbevad, disahhariidid hüdrolüüsivad, polüsahhariidid samuti, suhkrud
annaabi.ee 
